täna on jälle üks neist päevist, mis võiks olemata olla. oleks kõigil lihtsam. kolmas septolete - suu on ühtlaselt tuim aga kurk valutab ikka veel. kaspar arsti poolt terveks tunnistatud. arles suht haige...
Arlesel oli sünnipäev. Päris raske on sellisele mehele kingitust teha. Käisin mitu nädalat mööda kauplusi ringi nagu kuutõbine - näppisin küll ühte asja, siis teist, lappasin raamatuid, valisin riideid.. NO EI OLE! mitte midagi sellist, mida kinkida tahaks, ei ole.. Siis ühel päeval käisime vennaga raamatu- ja muusikapoes.. plaat! jah, miks mitte!? :) cd - aga mitte selline netist-tõmmatud-ja-kodus-kirjutatud.. hea muusika on seda väärt küll, et poest päris plaat osta. Riiulitelt hakkasid silma kaks plaati, mille üle sünnipäevalapsel hea meel võiks olla:
1. KÖÖK - Telegramm
2. KAGO - Piimaš/Köngerjönks
pakkisin kingid ja peitsin need ära. Mingi aeg küsisin Arleselt, mida ta sünnipäevaks soovib ja ta kehitas selle peale õlgu: "võib-olla midagi muusikaga seoses". Tundsin sisimas rõõmu, et boksereid või t-särki ei ostnud :)
Õiget päeva ei jõudnudki ära oodata - 5-nda hilisõhtul andsin talle kingi kätte. Arles avas pakkepaberi ja tema näolt peegeldus rõõm. jess! läks täppi :) Kuigi lapsed juba magasid, pani ta plaadi vaikselt mängima ja palus, et ma tal juuksed ära värviksin. mulle eriti ei meeldinud see mõte, sest ta näeb oma soenguga päris hea välja.. aga kuidas sa ikka sünnipäevalapsele "EI" ütled. Värvisingi - tumedamaks. no, okei, mustaks :D
tegin talle näomaski ka ja läksime tuttu.
Hommikul soovisin õnne ja saatsin mehed tööle - pisema lasteaeda ja suurema juba tiba tõsisemale tööpõllule. tahtsin kodus toad ära koristada, et Arlesel hea meel oleks aga Anni oli erakordselt viril ja koristustöödest ei tulnud midagi välja. Tegin hoopis hunniku pirukaid - viineriga, moosiga ja kaneelisuhkruga ja laupäevaks tordipõhja valmis. Kaspar kinkis isale raamatu "Hakkame pihta, issi!", milles on 72 ühistegevust isale ja pojale ning vinge ahvipildiga kaardi, mille ta ise välja valis.
Õhtul pidasime lastega koos noortekeskuse sünnipäeva - tegime naljamänge, mängisime mälumängu ja jalgpalli, meisterdasime küpsisetorti ja Arles mängis kitarri. siis jooksin proovi. täna on esietendus. Arles etendust ei näe, tal on täna 2 kontserti aga õhtul saame kokku ja tähistame tema sünnipäeva ning saabuvat naistepäeva :)
ma olen täiesti.. ei oska seda isegi seletada... lennutatud? lugesin jälle jamie itaalia läbi ja hakkasin netist lisa otsima.. ohjeldamatult palju videoid ja kraami, lihtsalt ahmin :) mulle meeldib. hea tunne on.. täitumise tunne. nagu jõud ja vaim tuleks tagasi. rõõm toidust ja selle valmistamisest. on ikka hea, kui inspireerib.
selveris partnerkaardiga Jamie kruusid al. 75.-
arvata on, et täna lähen selverisse :D
Wanted!
signed edition, mees..
aah
FAIL - tassid olid otsas ja pood pandi kinni.
nuuks
kergemat vastupanuteed - ma ei saa nendest sõnadest aru.. kergemat teed pidi minemine peaks olema mööda teed, millele on raskem vastu panna. või olen ma millestki valesti aru saanud?
vastupandamatu??? sa oled vastupandamatu?.. aga kui ma tahaks vastu pandav olla? oleks siis vastupandav..
päris tore keel see emakeel..
aga nüüd tagasi põhiteema juurde
nii palju kordi.. nii palju paganama kordi olen mõelnud, et kõige lihtsam oleks võtta kõik, mis mulle kallis - lapsed, mälestused, need asjad, mis tegid kodust KODU.. ja minna. move on with your life. teadküll. teha see kodu kuskile mujale, kellegi teise juurde. kellegi juurde, kes hoolib, austab ja usaldab.. but then again - kes ütleb, et see keegi on teistsugune? kes ütleb, et ma uuesti haiget ei saa???
ja siis ma mõtlen jälle, et kas on mõtet. või millel on.. ma ei taha ennast tühjaks anda, ma tahaks natuke vastu ka. ja nii ma ei julgegi enam armastada.. endast kõike anda.. ei julge. mitte ei suuda või ei taha. suudan küll ja tahan ka aga hirm haiget saada ja tõdemine, et niikuinii jälle saan, võtavad käed värisema.
ja siis ma mõtlen jälle, et KURAT!
ma olen sellesse suhtesse nii palju aega ja energiat pannud.. 25 % oma elueast, 86 % oma tunnetest (14 % viha-armastust-ja kõike muud jaguneb sõprade vahel), ma kolisin temaga maale, ma sünnitasin talle lapsed ja kasvatan need lapsed üles, ma ehitasin meile kodu, ma olen 6 aastat ta sokke ja pesu pesnud, süüa teinud, koristanud, voodit jaganud. elu jaganud.
Kas on mõtet. Käega lüüa ja edasi minna. Kui taldrikus on mõrad, saab sellelt siiski edasi süüa.
ja kui ta nüüd lubab neid mõrasid parandama hakata. tahaks ju uskuda. aga usaldus - suhete vundament - on nii habras, et piisab sellele hingata ja läinud ta ongi. nagu jäälilled. teadküll.
nutsin telefoni otsas. nutsin sõbrale kõrva sisse. "kuhu ma nüüd lähen? kes mind tahab? kes võtaks mu enda juurde, kui mul on kaks pampu käe otsas - üks väiksem, kui teine... ma olen nagu ankrus laste küljes." ja seesama sõber ütles kõige olulisemad sõnad. sõnad, mis hakkavbad mind igavesti elus saatma ja hädast välja aitama. "lapsed pole ankrud - nad on purjed"
kõik saab korda. this too will pass.
et siis... nii mitu põhjust seda videot vaadata. nii mitmel tasandil. väike rollide ümberpaigutus.. naised meesteks ja vastupidi ning kogu pilt ongi käes. kogu lugu ongi olemas.
...hey, could you do me a favor and keep an eye on him...
.. you get what you deserve...
järgmisest nädalast hakkan korralikuks - telliti kompvekke - päris suur hulk. ja lõpetan annile lapiteki ära. ehk siis.. kes asjalikku postitust otsib - enne järgmist nädalat pole mõtet mu blogi sirvima tulla :P
mu blog on tühi.. ja ega siia eriti miskit kribada olegi.. ei mäleta, millal viimati kodus süüa tegin.. päris süüa.. mitte praetud verikäkki või kalapulki.
Käisin Helsingis emal külas.. no, esimese päeva veetsime koos rõivaid šopates.. jaanuari aled, teate küll :D Käisime Ilse juures einestamas. Ta pakkus riisipada mingi mõnusa wokiseguga, milles olid ?merikastani viilud? - minu jaoks midagi uut.. pisut pähkline, pisut redise moodi. Pajaroa kõrvale lahendasime ära Eestist kaasa võetud Martini Asti :) õhtul tegime tortellinisid tomatikastmes, jõime veini ja õlut - üsna alkoholirohke päev/õhtu/öö. Teisel päeval läks ema tööle ja mina kondasin üksi.. mööda toidupoode ja kaltsukaid. mõnus. midagi väga ostma ei kippunud - kodus asjade uputus ja lihtsalt sellepärast, et asi on odav, seda koju vedama ei hakka. aga armsaid asju oli lademes.. esimese hooga krabad kätte, siis mõtled ratsionaalselt ja paned riiulisse tagasi.. ja siis jääd kahetsema pärast, et ikkagi ära ei ostnud.. sest see pisi-pisike portselanist kukk oleks ju nii hästi sobinud mu kolme põrsakese ja portselanbeebi kõrvale.. ah, las jääda siis. asjadekultus.
Ilse elab Hakaniemis ja see on hea. see on kohe väga hea. sest kesklinn on sealt jalutuskäigu kaugusel ja Hakaniemis on turg.. hea turg, ilus turg, lõhnav ja maitsev turg. Kui turuhoone uksest sisse astusin, ahmisin kõigi meeltega seda, mida seal pakkuda oli - lõhnad! oi, millised lõhnad - kala - igasugust värsket kala, hiidkrevetid, karbid, liha - lammas, porod, sea-, kana-, ja loomaliha.. ilus liha, väga VÄGA isuäratav liha.. Maitseained ja kuivatatud puuviljad - arvata on, et näppisin ja nuusutasin pea igat purki eraldi. kaasa ostsin cayenne'i (see oli lihtsalt nii ilus ja punane.. mu kodune purgike mingit ebalevat punakas-pruuni pulbrit kahvatus selle tulise värvi ees) ja vanillikaunad. Ahjaa - pagaritooted - nii isuäratavad.. piidlesin ühe leti ees, siis jälle teise leti ees.. ei suutnud midagi otsustada.. silmadega sõin kõike. kuna olin taas Ilsele külla minemas, ostsin külakostiks kaasa õuna-kaneeli stritsli, mis oli kaetud ohtra, tõeliselt ohtra glasuuriga :)
ma armastan seda, kuidas neil seal kõike pakitakse - stritsel tõsteti ilusa pitspaberiga vooderdatud karpi ja seoti šokolaadipruuni paelaga kinni.. no lausa lust külla minna ju :) ja lillepoes - ma mõtlesin, et ostan Eestisse sealt lilli kaasa, et kõik näeksid, kui armsalt lilli pakitakse - nagu muinasjuturaamatus - lillepotike või kimp keeratakse pabertuutusse, millele paelast sang külge seotakse - need kulunud-pruunid-roosakirjud pabertuutud nööriga ümber tüdrukute randmete .. see on nii ilus :) (oijah, mu romantikupool sai nii suure pai :))
Hiinakas! ma käisin mingi terve hunniku india toidu ja nännipoode läbi aga üks väike hiinakas oli eriti lahe.. nii haigeid asju müüdi, et oleks tahtnud väga kõike katsetada.. aga et majandus-surutis rahakotile surub, valisin välja mõned "kindlapeale minekud": 1. õnneküpsised - kes siis ei armastaks õnneküpsiseid! :D 2. riisipaber - mitte see, millest kaarte ja lambikupleid teha saab vaid ikka söödav. 3. värsked lootosetaime seemned. piisavalt. inspireerib küll juba :) igasuguseid vaakumpakendatud marineeritud aedvilju ja näiteks taimetoitlase kanaliha oleks võinud ka kaasa võtta aga ega see Helsingi nüüd nii kaugel ka pole :)
See, et ma tagasi koju tulin, ei tähenda veel, et söögitegemisega tegelema oleks hakkanud. eip. noortefoorum vajab korraldamist.. jooks-jooks siia, jooks-jooks sinna, praeguseks peaks enamvähem kõik paigas olema.
ja AHJAA, koolis käisin ka vahepeal - Kuktuuritöötajate talveakadeemia. hea, ega teadmised mööda külgi alla voola. ja ma tahaks niiväga "päriselt" kõrgkoolis käia aga laste kõrvalt niipea ei saa.. käin siis paari päeva kaupa täiendkoolitustel :) enne kooliminekut tõstsin lihakamaka sulama - jällegi - majandus-surutis ja tuleb süüa seda, mida on - liha ja kartulit ikka jagub. Arles tegi ahjuliha. päris hästi teeb süüa, ma mõtlen.. äkki ma võtangi koduköögist ka väikese puhkuse - las möllutab :D ta oli isegi töö juures noorteka lastega küpsisetorti teinud.. tubli on, nälga ei sure :)
nii, kell on 8.40. anni jäi magama, lähen heidan ka pisut pikali :)
väga palju võib ühe õhtuga juhtuda. käisin kosmikuid kuulamas-kaemas ja sattusin kokku ammuse sõbraga - või siis lähedase tuttavaga. lõbus õhtu paisutas seltskonda ja seesama seltskond otsustas peale pidu "edasi" minna.. ehk siis kellelegi külla. kellele? martinile. ega ma rohkemat teadnud.. olin üsna võõras või siis oli seltskond seda. igatahes oli edasi minemine väga hea mõte, sest inimesed olid väga armsad. hoolimata sellest, et seltsilisi oli üsna palju, pani võõrustaja kohe kartulid keema ja ahju järgi, sättis mängima vinüülplaadid ja mõnusalt praelõhnases söögitoas tekkisid vestlusteemad ise-enesest. ja pidin jällekord tõdema, erakordselt vahvaid ja heasüdamlikke inimesi on olemas :) kell kolm öösel sõime kõik nagu üks pere laua ääres ime-ilusatelt savitaldrikutelt oma killukest liha ja paari kartulit aga see oli nii hea :) hea südamega valmistatud ja lauale kantud..
ja korter oli muinasjutuline.. maja oli ehitatud järve-äärsele mäeküljele nii, et välisuksest sisenedes tuli esmalt trepist laskuda (nagu keldrisse minnes), et jõuda rõduga korterisse. rõdu selline kivist, suur ja kaares - vaatega lumisele rannale ja järvele. suure lauaga suur söögituba ja avatud köök, söögitoas uks rõdule ja kapi kohal Ave Nahkuri pilt :)
kui ma ennast oma kodus nii koduselt ei tunneks, võiksin vabalt selles korteris elada. selle maja ümber pole autoteid, on teised sama vanad ja sama kummalised majad.
Rääkisime Martiniga päris palju kodust ja kodutundest ja ma väga-väga loodan, et ta hakkab Viljandit oma kodulinnaks pidama. Mulle meeldib see linn siiani. Ei teagi nüüd, kas olin mina võõras ja teised kohalikud või pigem vastupidi :) Igatahes suur aitäh Martinile, Kõivule, Sassile, Laurale, Kellile, Leenale, Allanile ja sellele poisile, kes prantsusmaalt tuli (kui keegi nimetamata jäi, siis kindlasti teile kah! :) ilus õhtu oli..
Ja peremees Martin saab oma külalistega suurepäraselt hakkama!
Kaspar: "emme, miks su arvuti-asjal* öö on?"
mina: "ei ole ju öö, musta värvi on lihtsalt"
Kaspar: "must ei ole tore värv. aga sinine on väga tore. ja kollane"
-------------------------------
*blogil
vahetasime värvi, joonistasime putuk-mutuklasi ja sorteerisime/märgistasime postitusi. nüüd tundub tõesti lõbusam ja parem :)
ei.. tegelikult see asi nüüd nii hull ka pole.. samas.. arvestades seda, et meil jookseb viies päev ilma kütteta ja anni alles 4 nädalat vana.. elektriarve tuleb mõnus.. elektrikatkestust ei korvata eesti energia poolt, sest lepingus on igasugused tormid ja tuisud ja üleujutused sisse kirjutatud. õhtul hakatakse katelt parandama - tänane öö tuleb loodetavasti soe.
koduperenaiseks olemine hakkab vargsi mõjuma. vaatasin täna vapraid ja ilusaid.. ojeerum.. mingi veider kiiks käis läbi, kui donna ericule "minu karumõmm", ütles.. öää.. ma ei suudaks elusees vist oma mehele karumõmm öelda.. pigem ikka seapea või seapeet või vanapaks.. ja seda kõige siirama armastusega. ausalt.
a see vapradjailusad on tegelikult paras soodom ja komorra. no.. kuidas on võimalik, et naine läheb voodisse oma õe eksmehega.. kes on samas põhimõtteliselt õe eks-äi.. kogu seriaali põhimõte ongi vist selles, et kõik magavad kõigiga ja kõik saavad kõigiga lapsi.. (su ema on su õde, kuid ta seda ei tea.. -ivo linna)... ja siis imestame, kustkohast tulevad igasugused seksveidrikud.. nagu 3D-s või mingis muus dokis olid mehed, kes armastasid oma õdesid ja vastupidi..
öää taaskord (see on selline.. um.. jälestuse öää)
külmik on rinnapõletikust saati kapsast täis. nüüd, kus põletikku enam pole, ei tea, mida selle kapsaga peale hakata.. kapsapirukat proovida?? eelmine kord tuli päris hea aga mitte "PÄRIS SEE"...
eile kadus vesi. ja taaskord- ülla-ülla! keskküte!!! ehk siis.. meil on külm ja vett ei ole.. aga on elekter..
õliradikaga saab vähemalt ühe toa kenasti elamisväärselt soojaks ja arles tõi ämbriga vanemate juurest kaevuvett.. ja tegelikult on kristallidena vett mõlemad rõdud täis ;) :D
radikaga kütmine läheb küll omajagu palju maksma aga eesti energiast saab hüvitist, kui elekter on kauem ära olnud, kui 20 tundi.. meie 28-ja-midagi-peale mahub hüvitise normi küll :)
üldiselt ei ole ju asi väga hull.. aga ma olen mugavuse-kass... mulle meeldib, kui kõik on nii, nagu peab.. mitte nii, nagu juhtub... ja see ebakindlustunne ajab marru - kas õhtul on vett? aga elektrit?
arles viis hommikul kaspari lastaeda. mina ärkasin ja kaspar vaatas elutoas terevisiooni. lasteaed oli kinni.. kas pood on lahti? selles tohuvabohus olen ma vähemalt kompvekki ja ahjuõuna-jogurtit väärt.
ajaa.. hommikuks sõime munaputru
retseptid nõuavad siia ka jahu, meie oma koosneb ainult munast ja piimast. ja ilma röstsaiata ei saa vist ühtegi munatoitu süüa :D
ps. meil on rüütlisaia-maania. vahest hommikuks, vahest ooteks, vahest õhtuseks nosimiseks - muna-piima segusse kastetud ja pannil kuldpruuniks praetud saiad on kõige paremad vaarikamoosi ja külma piimaga.
... see on vast kõige täpsem kirjeldamaks tuisupühasid Kolga-Jaanis..
ma ei mäleta, mis päev see oli.. pühapäev? vist nii.. kolme paiku kadus elekter.
ei teinud sellest suuremat numbrit, kuna vool oli ka eelnevalt kõikunud aga ikka tagasi tulnud..
vahelduvvool - vahepeal on, vahepeal ei ole..
nüüd enam ei olnud.. õhtu oli käes, elektrit netu, telefoniaku tühi, arles kuskil teel võrust koju.. või tee servas??
helistada kellelegi ei saa, süda triiki muret täis..
hakkas jahenema ja pimedaks muutuma.. nojah, keskküttepump keldris töötab ju ka elektril ja korraga olid radikad nii külmad, et neist lausa õhkus jahedust.
Keegi kondas pimedas trepikojas ja korteriuks läks lahti - Arles jõudis koju. milline kergendus! aga ikkagi oli autoga kraaviperve katsumas käinud.. suzuki kängururaud kõver - muidu kriimutu õnnetus.
Süüa! kogu pere tahab süüa.. peale võileibade ja maisihelveste ei tulnud midagi pähe - isegi teevett ei saanud keeta.
aknalaual põlevate küünalde rivi valgustas põrandale kaetud võileivakandikut, meelelahutuseks akna all sumisev hekki sõitnud minibuss ja selle ümber silkavate poisikeste kari, kes kõik bussi hangest välja üritasid lükata.
uskusin siiralt, et arlese sõnadel "ööseks tuleb vool tagasi", on võlujõud ja et nii ka läheb.
ei läinud..
kogupere-tekikuhilas hommikul ärgates elektrit ei olnud. Jane tõi termosega kohvi arlesele ja keedetud vett annile piimasegu tegemiseks (ta on meil lutipudelibeebi ja tavaolukorras oleksin ma rinnapiima soojas veel üles soojendanud ning seda lapsele serveerinud aga kuna pudeli soojendamiseks kulub sooja vett tassitäis aga segu valmistamiseks kuuma vett vaid 30 ml, oli otstarbekam ja kokkuhoidlikum segu sööta - loodan, et anni andestab)
pärastlõunal oli toas 15 kraadi sooja ja see ei ole üldse soe :( pakkisin asjad kottidesse, lapsed soojalt riidesse ja nii, kui arles autoteenindusest koju jõudis, sõitsime Viljandisse minu isa juurde.. sõit oli paras ekstreemsus - sellal, kui lapsed tagaistmel und nautisid, vahtisime meie arlesega silm pulkas peas, kus tee läheb.. ausalt - ega eriti vahet ei teinud, kas tee või põld.. ühtviisi valges vaibas kõik aga elusalt ja tervelt jõudsime kohale...
milline mugavus - soe maja, kaminates raksuvad puud, hämar elektripirnivalgus, soe tee, soe söök! ja televiisorist bridget jones :)
kui nüüd kuskil küsitakse viit asja, ilma milleta ma elada ei oska, siis keskkütte-korteri puhul, kus puudub puupliidi-valik, oleks üks asjadest kindlasti elekter.
Edit: elekter tuli tagasi millalgi samal hilisõhtul, mil me isa juurde jõudsime aga tagasi sõitma me küll ei hakkanud.
olin natuke haige.. no natuke rohkem, kui natuke.. ja vähe sellest, et ma kõrge palavikuga ise midagi ei söönud.. ma ei teinud perele ka midagi süüa.. sellal, kui ma voodis sonisin, hoolitsesid meie emad köögipoole eest - ma paljut ei mäleta aga meespere menüüs olid pannkoogid, mandariinitükkidega tarretis, veel pannkooke (seekord ubade ja juustuga), kartulid ja metskitse-kotletid.. muidugi mitte ühe päeva jooksul aga ma olin ak päris mitu päeva siruli...
nüüd on tervis tagasi ja hoobilt on seda tunda-kuulda-näha ka köögis - eile sõime pajarooga riisist (riis, porgand, rosinad, liha, ananass, oad, tomat - kõik see, mis parasjagu näppu jäi :) ja täna pajarooga nuudlitega (lintnuudlid, kaks erinevat külmutatud aedviljasegu, rosinad, ananass, kanaliha, maitsestamiseks sojakaste, austrikaste ja aedviljaseguga kaasas olnud orientaalne maitseainesegu :)
hommikueined on mul olnud põgusad - võileib või mandariin ja tass teed.. piimaga või kondenspiimaga..
hirmus pannkoogi-isu on jälle peal.. kahju, et keefiri või hapupiima ei ole.. pettigi ei ole.. ilma ei saa häid kohevaid...
igatahes - postituse mõte: aim bäkk :)
ettevalmistuspalatis. pole valusid, pole t2htaega aga pole ka enam lootevett.. tulid niuhti 88sel 2ra. (t2pit2hti ka ei ole)... teine synnitust esilekutsuv tablett hinge all, muutust ei miksit..
eile kella kuue paiku tundsin valusid - mitte v2ga tugevaid, mitte v2ga sagedasi.. paar tundi hljem aga t2itsa asjalikud valud ja iga 3-4 minuti tagant.. S6itsin ema ja Kaspariga linna, Arles lubas tartust otse tulla.. tuligi.. ootasime-vaatasime, miskit erilist ei toimunud, l2ksime magama 2ra. 88sel 2rkasin selle peale, et m2rg oli.. jajah, veed tulid.. aga, et need veed olid v2ga koledat v2rvi, s6itsime haiglasse igaks-juhuks asja kontrollima. veed tulid orienteeruvalt 01.40, haiglas olime 02.10, j2ime sisse. korraga kadusid v2iksedki valud ja magasin sygavalt seitsmeni hommikul - keegi tuli synnitama ja uksekell 2ratas mu. seitsmest kymneni pikutasin niisama.. see keegi synnitas juba 2ra - v2ga kiire t88.. kell 11 sain esimese tableti - ei midagi.. kell 15.00 teine tablett - ikka ei midagi.. nyyd siis ootan. passin ja ootan. koju ka ei l2he - tahan tipsiga kokku saada :) ehk synnib t2na veel 2ra...
p2ris lahe oleks - lastel t2pselt neli aastat + 1 p2ev vahet :)
Edit: kell on yheksapaiku - kahe tunni eest sain 3. tableti ja kerged valud - no synnitusele veel ei viita aga kerged valud on parem, kui yldse mitte valud (kujutan juba ette, kuidas ma seda lauset hiljem needma hakkan :D) Arles t6i mahla ja p2hkleid.. passis natuke.. saatsin ta koju - homme on kontsert "Tanel Padar & the Sun - veidi valjem kui vaikus vol.2", las puhkab,muidu ei jaksa P88loyga esineda..
Veed muudkui nirisevad, jalad on surnud... kahe tunni p2rast 4. tabett.. Arst k2ib aeg-ajalt muigamas, et j22n siia veel n2dalateks.. annaks taevas, et synnitus k2hku tuleks - koju ju ka enam ei lasta.. ja mis mul sealgi teha - pabistada ja oodata veel rohkem, kui siin, haiglas...
Edit: neljas tablett hinge all, enne viiendat (v2ike valupaus..) enne viiendat tekkisid t2itsa m6nusad valud.. emakakael oli m6ne tunni eest kyll kinni veel aga pehme. edum2rk seegi :)
s6gedad murehood k2ivad - mure pesemata juuste p2rast, mure sokkide p2rast, avastasin et pole 24h hambaid pesnud.. no - head mured :D
Katrin: Kassu, kas tahad diivanil pikutada.. ma tahaks seda filmi vaadata, toome sulle teki ja padja, pikuta minu kõrval...
Kaspar: Sa ei saa tekki ja patja tuua, mul on tuba sassis..
Katrin: miks sul tuba sassis on?
Kaspar: ma pärastpoole koristan ära - hommikul, kui issi tuleb...
Katrin: issi ei tule hommikul.
Kaspar: aga millal issi tuleb?
Katrin: ma ei tea.. kolmapäeval äkki?
Kaspar: (lohutavalt) pole hullu, me saame üksi ka hakkama.
(ja läks teki ning padja järele)
rasedus ja hormoonid ja igatsus löövad möllu - tormihoiatus...
mul oleks praegu niiväga lohutus-toitu vaja.. hea, et mulle poejäätised ei maitse... vastasel juhul oleks mul sügavkülmas jäätist ja ma sööksin seda.
saan neljapäeval oma jäätisemasina kätte. jess!
vahvlimasin saabub alles millagi detsembris.. :(
Kui arles eemal tööl on, tekib mul aeg-ajalt üksikvanema või visiitabielu tunne.. no.. natuke väheks jääb, kui kord nädalas kokku saadakse :D (õnneks on see kõik möödanik ja järgmisel nädalal peaks meesus ka püsivalt pere juures tagasi olema)
möödunud nädalavahetusel õnnestus meil asju ja käike niimoodi klapitada, et saime Arlesega minu isa juures vilksamisi kokku, kui ta Tartust Pärnusse kiirustas. sain "hoolitsevat perenaist" mängida ja andsin talle tee peale kaasa puht-juhuslikult samal hetkel ahjust tulnud lehttaigna-viineripirukad. hea ajastus, eksole :)
ja et mehel ühel hetkel Pärnust tagasi Viljandisse sõit ees oli, otsustasin tema kõhtu veelgi rõõmustada ja valmistasin ämma retsepti pisut kohandades liharulle.
Ämma versioon: sea sisefilee lõigud õhukeseks vasardada, raputada peale liha üld-maitseainet, rullida lõigud apelsini sektorite või ananassitükkide ümber, paneerida jahus-munas-riivsaias, pannil pruunistada, ahjuvormis üle valada punase veiniga ja üle küpsetada 170 kraadi juures ca tund aega.
Minu versioon, mis tulenes muudatustest isa köögikapi sisus :) - apelsini asemel kasutasin haput õuna Antonovka, paneeringus kasutasin pooleks riivsaia ja riivleiva segu, küpsetamiseks kasutasin veini asemel puljongit. (panin ahjuvormi koos kergelt läbi keedetud kartulitega ja kastsin üle puljongiga - mul on vend põhimõtteline alkoholivastane.. ei hakka siinkohal seletama, et küpsetamisel alkohol aurustub jne. ta põhimõtteliselt eelistab toite, milles pole alkoholi kasutatud :)
Magustoiduks valmistasin midagi riisipudingi sarnast.. tekkis lihtsalt hirmus riisi-isu :)
Keetsin pudruriisist piimaga pudru, lasin jahtuda, segasin juurde tükeldatud virsikukompoti, puuvilju, rosinad ja vahukoore. serveerisin vaarika-toormoosiga (külmutatud - see sulas magusroal mõnusalt hapukaks kastmeks)
Kõhud täis söödud, arutlesime isaga, et nagu pidupäev oleks olnud. Eks ta natuke nukker ole, kui abikaasa nägemine kohe pidupäeva tähendab.
Kui Viljandist Põltsamaale sõita, jääb tee peale bussipeatus, otse Musta tee aiandi ees, kus buss nõudmise peale kinni peab.. nimi ongi "Musta nõude"... kas ma olen ainus, kes silti nähes kergelt muigab?
viisin just diivanilaualt nõud kööki ja õhkasin - nii hea, et ei pea tatise ninaga kraanikausis solberdama hakkama... nii hea, et pole mustade nõude hunnikut kõrgumas kärbseparves.. nii hea on süüa teha või teed juua, kui tööpinnal pole lõunasöögist ripakile jäänud supikaussi või eilse õhtu taldrikut.. MUL ON NÕUDEPESUMASIN!!! olgu-olgu... see on mul naistepäevast saati... aga nüüd see töötab ja toimib ka! :) Arles võttis kogu oma mehelikkuse kokku ja ühendas masina vee-, äravoolu- ja elektrivõrku, enne kui lõuna-eesti kuppelmaastikule laastu taguma kadus... ja mul on niii hea meel :)
ja nüüd on mu valgele nõudepesumasinale vaja uut naabrit...
kui me maale kolisime, astusime uude koju nagu tühja pappkasti - kõik tuli ise otsida ja hankida... mööbel suuresti pärit vanakraamipoest, kodumasinad suguvõsast siit-sealt... aus ja teenekas strömbergi pliit ämmalt..
Arles lõhkus pliidi ukse ära... ta tahab Brandt'i :D nüüd tulebki uus pliit osta... niipea kui dekreedirahad kätte saan :)
kuna mu sinihamba-vidin on siimu käsutuses ja arvutimasin ilma selleta pilte vastu ei võta, jääb täna söögipostitus ära. (ausalt-öeldes ei teinudki ma täna süüa vaid hoopis remonti) küll aga tuleb KÖÖGI postitus :)
Arles armastab vabadel hetkedel pikutada ja ajakirju sirvida.. kuna tal endal ühtegi "erialalist" ajakirja ei käi, on sirvimiseks kas kioskist ostetud FHM või mõni naistekas (kroonika vms..) Ühel mõnusal päeval ilmus ta köögiuksele, et tagastada mu üsna ammune ajakirja KÖÖK number.. kogun neid köögilaua riiulisse ja arvasin, et olin selle numbri kuskile ripakile jätnud.. aga ei :) meespool oli ise KÖÖK'i näppu võtnud ja otsast lõpuni süvenenult läbi lugenud.. lisas veel: "lugesin seda grilli-lisa ka, selle peab uuesti läbi lugema, sest seal oli palju huvitavat, ent kõik ei jäänud meelde." ja tal tekkis tõeline huvi toidu vastu - toidu kui maitse-elamuse, mitte niivõrd kõhutäie vastu... see on üsna hea märk ja killuke lootust, et ühel heal päeval - sõbrapäeval või meie kohtumise tähtpäeval või pulma-aastapäeval õnnestub see mees ka restorani vedada... mitte piirduda McDonalds'i lasteeinega vihmasel pulma-aastapäeval auto eesistmel eksinuna kuskile Tartu tööstuspiirkonda... (kuigi see oli väga naljakas ja armas esimene pulma-aastapäev ;))
inimene harjub kõigega - kui teda piisavalt vabas vormis harjutada.. kui ma mõne aasta eest oma sünnipäeval sushi't pakkusin, ütles arles, et see ei ole õige toit ja sellest kõhtu täis ei saa.. samas - olles paar ampsu ära proovinud, märkis ta, et see on üks igavesti vinge suutäis külma õlle kõrvale :) nüüd on sushi meie kodus üsna sage külaline :)
ja mehele, kes suppi lurriks peab ning lõunaks kartulit-kastet nõuab, saab ka supi sisse sööta - see tuleb lihtsalt piisavalt tihe teha :)
inimene harjub kõigega :) ka hea söögiga.
mitte, et ma vahepeal söönud ei oleks aga väga pikka aega ei ole ma midagi mõnusat-ilusat-maitsvat oma kätega valmistanud ... kukeseenekastet pastale küll aga selle kohta on blogipost juba üleval.
suvi on üsna liikuv olnud - käisime kassuga looma-aias ja kohvikus, rock-ramp'il ja nüüd ka folgil. sõime siin-seal. kõige ebameeldivam kogemus oli toidutänava 70-kroonine šašlõkk mis nägi väga isuäratav välja aga maitses/lõhnas nagu gaasiballoon. kõige kurvastavam oli, kui saatsin arlese hiinakasse kevadrullide järele ja nad olid folgi ajaks kevadrullid menüüst maha võtnud. kõige positiivsemalt üllatas hiinaka nuudliports (suur st. SUUR ports kana ja aedviljadega nuudleid koos kastmega maksid ca 50.- ja olid täitsa maitsvad - tsink plekk pange nuudliports toidutänaval oli kolm korda väiksem ja maksis 75.-).
järgmine nädalavahetus möödub suure tõenäosusega Ulgel heamuusikat nautides..
Iris käis külas. seda ei juhtu just kuigi sageli arvestades asjaolu, et ta elab belgias. tõi kingiks karbi šokolaadikompvekke (käsitsi valmistatud assortii. näppisin ettevaatlikult paki lahti ja lasin ühel suus sulada) ja veini (2002a. Bordeaux). kuna kallid kingid isa juurde kaminasimsile ununesid, täpsemat infot hetkel ei tea. oleksin geneievre't ka himulenud aga rasedana on vein maksimum alkohol, mida väikeses koguses tarbida julgen ;)
peale pikka eemalolekut koju naastes, leidsin postkastis ümbriku. minu nami-nami abikoka "edevuse tipp" jõudis kohale! :) roheline popimast popim ja ülipraktiline põll on ehteks nii minule, kui ka minu köögile. siinkohal suurimad tänud nami-nami meeskonnale, eelkõige Pillele!
kell on palju ja emotsioone-elamusi seedimiseks paras ports. vean diivanile tukkuma jäänud poja endale kaissu ja sukeldun unemaale. homme pühin tolmu pliidilt ja teen midagi maitsvat perele söögiks :)
