nii külm, et tissid on valusad

... see on vast kõige täpsem kirjeldamaks tuisupühasid Kolga-Jaanis..

ma ei mäleta, mis päev see oli.. pühapäev? vist nii.. kolme paiku kadus elekter.
ei teinud sellest suuremat numbrit, kuna vool oli ka eelnevalt kõikunud aga ikka tagasi tulnud..

vahelduvvool - vahepeal on, vahepeal ei ole..
nüüd enam ei olnud.. õhtu oli käes, elektrit netu, telefoniaku tühi, arles kuskil teel võrust koju.. või tee servas??
helistada kellelegi ei saa, süda triiki muret täis..

hakkas jahenema ja pimedaks muutuma.. nojah, keskküttepump keldris töötab ju ka elektril ja korraga olid radikad nii külmad, et neist lausa õhkus jahedust.
Keegi kondas pimedas trepikojas ja korteriuks läks lahti - Arles jõudis koju. milline kergendus! aga ikkagi oli autoga kraaviperve katsumas käinud.. suzuki kängururaud kõver - muidu kriimutu õnnetus.

Süüa! kogu pere tahab süüa.. peale võileibade ja maisihelveste ei tulnud midagi pähe - isegi teevett ei saanud keeta.
aknalaual põlevate küünalde rivi valgustas põrandale kaetud võileivakandikut, meelelahutuseks akna all sumisev hekki sõitnud minibuss ja selle ümber silkavate poisikeste kari, kes kõik bussi hangest välja üritasid lükata.
uskusin siiralt, et arlese sõnadel "ööseks tuleb vool tagasi", on võlujõud ja et nii ka läheb.
ei läinud..

kogupere-tekikuhilas hommikul ärgates elektrit ei olnud. Jane tõi termosega kohvi arlesele ja keedetud vett annile piimasegu tegemiseks (ta on meil lutipudelibeebi ja tavaolukorras oleksin ma rinnapiima soojas veel üles soojendanud ning seda lapsele serveerinud aga kuna pudeli soojendamiseks kulub sooja vett tassitäis aga segu valmistamiseks kuuma vett vaid 30 ml, oli otstarbekam ja kokkuhoidlikum segu sööta - loodan, et anni andestab)

pärastlõunal oli toas 15 kraadi sooja ja see ei ole üldse soe :( pakkisin asjad kottidesse, lapsed soojalt riidesse ja nii, kui arles autoteenindusest koju jõudis, sõitsime Viljandisse minu isa juurde.. sõit oli paras ekstreemsus - sellal, kui lapsed tagaistmel und nautisid, vahtisime meie arlesega silm pulkas peas, kus tee läheb.. ausalt - ega eriti vahet ei teinud, kas tee või põld.. ühtviisi valges vaibas kõik aga elusalt ja tervelt jõudsime kohale...

milline mugavus - soe maja, kaminates raksuvad puud, hämar elektripirnivalgus, soe tee, soe söök! ja televiisorist bridget jones :)

kui nüüd kuskil küsitakse viit asja, ilma milleta ma elada ei oska, siis keskkütte-korteri puhul, kus puudub puupliidi-valik, oleks üks asjadest kindlasti elekter.

Edit: elekter tuli tagasi millalgi samal hilisõhtul, mil me isa juurde jõudsime aga tagasi sõitma me küll ei hakkanud.