kasvavad. hirmuäratava kiirusega.

Anni kevadised haldjapapud

Valmistatud Martha Stewarti õpetuse järgi. Neid papusid on nii lihtne teha, et kohe valmivad ka pisikesed kivikestega papud Piia peagi sündivale tibule ja miks mitte - mõni paar ka nukkudele jalga :)

nukunõud

voolisin kaspari barbinukkudele (ei, ma ei pea imelikuks, et poisid nukkudega mängivad) lauanõusid.. leivakorv, piimakann, mõned kruusid ja nipet-näpet.
valmistatud fimost, dekoreeritud akrüülvärvidega.

käisime toidupoes ja põnnil printsessipildiga märkmik käes. "emme, osta mulle märkmik, palun". "aga kullake, see on ju tüdrukute oma. näe siin on autodega märkmikke ka". "aga ma olen ju poiss ja poistele meeldivad printsessid".

selle peale ei osanud ma midagi öelda, andsin talle märkmiku ostuks vajalikud neli krooni ja imestasin/imetlesin tema täis kasvamist.

Ükssarvikutort

tegin Mailale tordi - kirsimahlaga niisutatud biskviitpõhjal tükeldatud banaan ja kohupiimakreem ja sellel ohtralt-ohtralt martsipani :)
väiksele hobuse-fanaatikule ükssarvikuga tort :)



ja teine tippuudis tänase päeva jooksul lisaks Maila sünnipäevale - Anni kõnnib! :)
päiksekillu perekeskuses on mõnusalt suur ja avar saal ning paari nädala tagused esimesed üksikud sammud said eile õhtul kodus väikese lisa ja tänaseks oli tibil kahel jalal tatsumine selge :)

peaks oma kangelasneiule ka väikse tordi tegema :)

iseseisvus

minu postitus ei ole vabariigi iseseisvusest.. see on minu poja iseseisvusest.
kui lapsed kasvavad suureks, on see vanematele päris hirmutav kogemus. kuidas on võimalik, et laps, kes seni ei suutnud endale isegi lusikat suhu panna, püksinööbi kinni panemisest rääkimata, on korraga SUUR POISS!?

kuna anni pole veel piuksugi teinud ja möödunud öö uneaeg vastu hommikut saabus, lohistan end kell 11 voodist välja. koperdan riidehunniku ja mänguasjade otsa ja maandun köögilaua ääres. kaspar sööb võileiba.

mh??

kaspar sööb vorsti ja juustuga võileiba ja joob külma kakakod. nüri noaga ülipüüdlikult lõigatud juustuviilud "ma ei julgenud teravat nuga võtta, sellega lõikab näppu."

kakao on kenasti piimast ja kakaopulbrist kokku segatud - tahad teen soojaks ka? mkmm, mulle meeldib külm.

riidehunnik põrandal märgib mõistagi seda, et kassu end ise riidesse pani. kiht-kihilt kontrollin igaks-juhuks üle - aluspüksid, maika, särk, püksid, sokid... kõik on olemas...

riided seljas, kõht täis, rihmikud (õigesse) jalga ja müts pähe, ning naabrilapsi hoovi peale mängima kutsuma.

läbi avatud akna kuulen, kuidas ta veel hoovi peal teistega kurjustab "tänavale ja võõrasse hoovi ei tohi minna!"

minu väike suur mees - varsti viiene.

Hobune eimillestki!

vaja läks:
1 harjavars
1 paar vanu põlvikuid
vatiini
2 nööpi
peotäis kangaribasid (võib kasutada paelu, lõnga vms)
soovi korral õhus kuivavaid kangavärve

ühe põlviku toppisin vatiini täis ja tõmbasin harjavarre otsa. alt sidusin põlviku tihedalt kinni. pole vaja, et keegi pead kaotama hakkaks, eksole :) teisest sokist lõikasin välja ja õmblesin hobu pea külge kaks kõrva. riideribad kinnitasin niidi-nõelaga lakaks, nööbid silmadeks. kangavärvidega nägu viimistleda ja valmis! :)
aega võttis vast tunnikese. saaks ka kiiremini :)

"Kassu,mida ma sulle hommikusöögiks teen?"
"Mul ei ole kõht tühi, ma juba sõin."
"Mida siis?"
"Šokolaadi ja vahvlit."


there goes my comfort-food...

seier-tüdruk

Anni naeratab ja naerab. Nagu teletupsude päike - nii rõõmsa kilgatuse ja lalinaga. Väike päike... Ta nii tahab rääkida.. või siis.. ta räägibki ja ma nii tahan temast aru saada.. ta räägib palju, seletab mulle koguaeg ilma-asju ja universumi saladusi aga ma olen nii rumal. minu jaoks tunduvad kõik tema sõnad suured, pehmed, roosad ja magusad. nagu vahukommid. ja ta vaatab mind jälle sellise pilguga, nagu mõtleks: "kui täiskasvanuks saamine tähendab nii rumalaks jäämist, siis ma ei tahagi täis kasvada"... ära kasvagi :) laps on hea olla. jää igavesti lapseks. lastel on väike päike igas päevas ;) suurtel ka tegelikult aga nad tihtipeale ei oska seda näha..

Panin Anni tekile siputama. Avastasin, et ta peaaegu keerab ennast seljalt kõhule... aga lahe on see, et ta liigub nagu seier. Ehk siis mina panin ta peaga ukse poole ja ta sahmerdab ja tõukleb (tõukamisega pole siin mingit pistmist, pigem tõuguliku liikumisviisiga), lükkab ennast jalgadega ja krussib teki selja all krookesse ning ongi ennast 180 kraadi ümber keeranud.. nagu kella kuue pealt kaheteistkümneks. See on nii väike asi aga ma olen igast tema edusammust ja uuest oskusest täiesti sillas :D

ja aeg läheb. Kaspar on juba neljane. sama palju veel ja Anni on neljane. ja Kaspar on siis juba koolipoiss.. aeg kaob (rõõmud jäävad - HAHA) Lapsed on elu seierid. Tiksuvad verstaposte ja ilusaid aegu.

Käisime Kaspariga teatris Ugala jõuluetendust vaatamas... "Inetu pardipoeg ja lendav kass"
http://www.ugala.ee/repertuaar/pardipoeg.html
Päris vahva oli - Kaspar elas etendusele kaasa ja minulgi oli päris lõbus - saime mõlemad naerda :)

Vaatamata kasvataja-Ülle hoiatusele ei tundunud kass Kasparile ülse õudne ja tema kassi ei kartnud (keegi olevat teatri-kassi nähes hirmsasti ehmunud ja terve etenduse ajal nutnud).

Ainus, mis põnni pisut segadusse ajas, oli joogikõrtest siil - miks tal nii palju kõrsi on?

(pildid www.ugala.ee)

mõned pildid Kasparist ka ;)
andrese libaprillid

"Jess!"-nägu

Vanaemale vaatamiseks

Kaspar käis Päikesekillu perekeskuses Barni-karuga mängimas. Pildid vanaemale Helsingisse - vaata :)






kui mängud-tantsud läbi, lennukid meisterdatud ja ülesanded nuputatud, jagas mõmmik lastele Barni koogikesi ja õhupalle ning lapsed said koos karuga pilti teha. Kaspar ütles, et tal oli väga lõbus. Lubas hea laps olla, et teinekordki mängima saaks minna :)

veebikaardid

mul oli lihtsalt kohta vaja, kuhu kaspariga koos joonistatud kaardid riputada :)
kuna meil endiselt pole asjalikumat pilditöötlejat arvutis, on need kõik kribatud paintiga :)(netist leitud raamid+oma fotod) uus arvuti on juba kastiga põrandal - pole vanasse mõtet programme lisada.

Ole minu kingitus :)

nii armsa pildiga poekoti (orig. laste sussikoti) ostsin möödunud talvel Zara poest :)
minu kingitused on täna mõlemad kodus - Anni niikuinii ja Kaspar, sest hommikul kõht valutas ja oksendas. Kraadisime ka ja väike alavik on (vastupidiselt palavikule) 35,7.
ise hästi asjalik - käib ringi salatikauss käes, et kui uuesti peaks oksendama, et siis tuleks kohe kaussi, mitte kuskile, kus sellesse võib astuda. nutikas poiss :)

meil on aiamaa üsna metsapadriku lähedal ja suvel kaevasin metsaveerest paar sõnajalga peenrarivi kaunistama. Kasparil on ka oma Sõnajalglane:

suvel võtab ta oma Sõnajalglase ja õngerja ning läheb kala püüdema :D

siinkohal kirun oma fotokat, mis ekraanil välguga tehtud pilte ilmselgelt ülevalgustatuna näitab ja ilma välguta pilte normaalselt. arvutis on need pildid kõvasti pimedamad. pean julmalt välku kasutama hakkama ja mingi pilditöötlusprogrammi arvutisse sikutama..

Annit on päris keeruline avatud silmadega pildile püüda.. paar korda on õnnestunud :)

aga ta on ka suletud silmadega väga-väga ilus


lõpetuseks üks üsna nostalgia-hõnguline lelu, mille Kaspar suureks vennaks saamise puhul kingiks sai. Mulle meeldivad mänguasjalikud kingid - igasugused robotid ja monsterid ja playstation'i ning arvutimängud pigem terroriseerivad laste arenemist, kui kaasa aitavad. Kassu laulujupike: "...Kaspar - nelja-aastane, suur poiss juba. Kardab kolli ja kummitust" vaat siis.

blogi uus nägu

Kaspar: "emme, miks su arvuti-asjal* öö on?"
mina: "ei ole ju öö, musta värvi on lihtsalt"
Kaspar: "must ei ole tore värv. aga sinine on väga tore. ja kollane"

-------------------------------
*blogil

vahetasime värvi, joonistasime putuk-mutuklasi ja sorteerisime/märgistasime postitusi. nüüd tundub tõesti lõbusam ja parem :)

Anni

Anni sündis ühe kuu eest. Kummaline - oleks justkui eile olnud.. samas.. Kaspar sündis nelja aasta eest ja oleks ka nagu eile olnud :)

Õhtul tuleb külalisi - karvaseid ja sulelisi.
Seoses lähenevate pühadega käib kodus suurem kaunistamine ja sättimine- kardinate õmblemine ja triikimine, jõulu-ehete sättimine ja küünalde paigutamine.. mulle meeldib - aastaringselt võiks jõulud olla - punased, sumedad, soojad ja kaneeli-lõhnalised ;)

Lauale panen mandariinid ja pisikesed suupiste-võileivad. Ämm tegi tordi ja salati - võtab õhtul kaasa. Joogiks alkoholivaba glögijook. minu ema toob ka miskit näksi - rohkem polegi vaja - muidu tekib toidu-uputus :D

istun kodus...

viiendat tabletti ei tulnud.. tuli kerge lebo vannis (et energiat juurde saada ja ihu pisut värskendada), tulid valud, tuli 4 cm avatust, tuli ootamatult kiire sünnitus. Tuli minu tütar!! 2850g 48cm, tüdruklaps paksu võikihi sees - lõhnas nagu värske vaniljeküpsis. 5 päeva olime haiglas, nüüd saime koju. pere meespool mõtles tipsile ka nime - Anni Marita. omakeskis kutsume ikkagi küpsiseks :)

Adalbert, paks koer! Kooki ja moosi pealikule!!

Homme on tähtis päev - väga tähtis päev. Homme on Kaspar pealik, sest homme on tema 4. sünnipäev. Kuna ma olen õhtul tööl ja homme on niigi kiire päev - tegin talle tordi juba täna valmis :) (pealegi - kui tort pisut seisab - nii üleöö, ühtlustuvad maisted paremini ja tort jääb mahlasem :))

Tegu on tavalise biskviit-põhjaga, mille lõikasin pooleks, niisutasin põhjad mustsõstra-mahlaga, vahele määrisin kihi aprikoosimoosi, kohupiimakreemi, ladusin paksu kihi marmelaadi ja viinamarju, veel kohupiimakreemi ja teine põhi peale. Otsast lõikasin jupi maha - nii on rohkem õiges formaadis :) kaunistasin tordi kollaseks värvitud kohupiimakreemiga (kollast toiduvärvi mul enam ei olnud, leidsin poest paki lahustuvat "mahlajooki" - pisikeses pakis pulber - see värvis hoolega ja andis kreemile ka mekki juurde :)) servad katsin kookoshelvestega, et varjata väikseid iluvigasid ;) nägu on tehtud värviliste martsipanidega.. igast värvist oli kodus olemas vaid killuke aga näo jaoks piisas. silmad ja ripsmed on lõigatud lagritsakommist :)

ikka veel igatsusest

Katrin: Kassu, kas tahad diivanil pikutada.. ma tahaks seda filmi vaadata, toome sulle teki ja padja, pikuta minu kõrval...
Kaspar: Sa ei saa tekki ja patja tuua, mul on tuba sassis..
Katrin: miks sul tuba sassis on?
Kaspar: ma pärastpoole koristan ära - hommikul, kui issi tuleb...
Katrin: issi ei tule hommikul.
Kaspar: aga millal issi tuleb?
Katrin: ma ei tea.. kolmapäeval äkki?
Kaspar: (lohutavalt) pole hullu, me saame üksi ka hakkama.
(ja läks teki ning padja järele)

rasedus ja hormoonid ja igatsus löövad möllu - tormihoiatus...
mul oleks praegu niiväga lohutus-toitu vaja.. hea, et mulle poejäätised ei maitse... vastasel juhul oleks mul sügavkülmas jäätist ja ma sööksin seda.

saan neljapäeval oma jäätisemasina kätte. jess!
vahvlimasin saabub alles millagi detsembris.. :(

tähelepanu! valmis olla!! läks!!!

toidu-alase blogi avalöök kuulub mu kolme-poolesele pojale, kes armastab süüa teha, söögitegu pealt vaadata ja peale söömist nõusid pesta :)

Kaspar tegi võileiba - paar pilti ja natuke tekstilist selgitustööd: esimese asjana toodi elutoa lauale lõikelaud ja kurk, järgmisena võide-margariinikarp ja leib. leib oli juba viilutatud ja nii ei tekkinud alguses noa järgi vajadust aga kui või määrimiseks läks, avastatsi ning parandati puudus kähku. võidemargariin sai leiva peale ja natuke ka leiva alla, lauaplaadile ja peopesasse - sellest pole hullu, kõik on pestav :D isegi laps. kurk lõigati "õhukesteks" viiludeks sama määrdenoaga ja viilud või siis pigem kamakad asetati leivaviilul mitu-mitu korda ümber - et ikka kõige ilusam saaks. süüakse ju pool kõhutäit silmadega ;)