kõige lihtsam ja maitsvam püreesupp juhuks, kui külmkapp on peaaegu tühi :)

selle supi idee sain siis, kui Tallinnas asuv Cabaret Rhizome kutsus kõiki porgandipirukale ja porgandi-püreesupile. nimelt sai läbi etendus, mille lavakujunduses porgandeid kasutati ja nüüd oli vaja need kuidagi realiseerida. masu. ei viska ju toitu minema.
samamoodi kodus.. kapis nagu üht-teist on.. paneme ühte patta ja proovime järgi.

1 kartul
1 porgand
1 spl võid
1 klaas piima
maitse järgi soola, maitserohelist

koori ja viiluta juurviljad, keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks, lisa piim ja või, püreeri, tõsta kaussidesse ja kaunista maitserohelisega.

sõin mina, sõi Kaspar, sõi Anni
head isu :)

nukunõud

voolisin kaspari barbinukkudele (ei, ma ei pea imelikuks, et poisid nukkudega mängivad) lauanõusid.. leivakorv, piimakann, mõned kruusid ja nipet-näpet.
valmistatud fimost, dekoreeritud akrüülvärvidega.

käisime toidupoes ja põnnil printsessipildiga märkmik käes. "emme, osta mulle märkmik, palun". "aga kullake, see on ju tüdrukute oma. näe siin on autodega märkmikke ka". "aga ma olen ju poiss ja poistele meeldivad printsessid".

selle peale ei osanud ma midagi öelda, andsin talle märkmiku ostuks vajalikud neli krooni ja imestasin/imetlesin tema täis kasvamist.

Ükssarvikutort

tegin Mailale tordi - kirsimahlaga niisutatud biskviitpõhjal tükeldatud banaan ja kohupiimakreem ja sellel ohtralt-ohtralt martsipani :)
väiksele hobuse-fanaatikule ükssarvikuga tort :)



ja teine tippuudis tänase päeva jooksul lisaks Maila sünnipäevale - Anni kõnnib! :)
päiksekillu perekeskuses on mõnusalt suur ja avar saal ning paari nädala tagused esimesed üksikud sammud said eile õhtul kodus väikese lisa ja tänaseks oli tibil kahel jalal tatsumine selge :)

peaks oma kangelasneiule ka väikse tordi tegema :)

minu papud

sellised ketsid ostsin kevadel.. paar korda sai nendega ka väljas käidud...



... aga see nöörimine on ikka pääris tüütu töö :D
ja üleüldse - kuna need ketsid olid odavmüügis, on paljudel sellised.. kes tahaks endale jalatseid, mida on paljudel?
võtsin appi käärid, niidi, nõela, mõned litrid ja peotäie nööpe...ja sellised nägid mu ketsid välja peale lõikumist, tikkimist, õmblemist ja kantimist ;)




tee järgi või trumpa üle ;)
oma tuunitud papud võid jätta siia kommentaaridesse uhkustamiseks ;)

iseseisvus

minu postitus ei ole vabariigi iseseisvusest.. see on minu poja iseseisvusest.
kui lapsed kasvavad suureks, on see vanematele päris hirmutav kogemus. kuidas on võimalik, et laps, kes seni ei suutnud endale isegi lusikat suhu panna, püksinööbi kinni panemisest rääkimata, on korraga SUUR POISS!?

kuna anni pole veel piuksugi teinud ja möödunud öö uneaeg vastu hommikut saabus, lohistan end kell 11 voodist välja. koperdan riidehunniku ja mänguasjade otsa ja maandun köögilaua ääres. kaspar sööb võileiba.

mh??

kaspar sööb vorsti ja juustuga võileiba ja joob külma kakakod. nüri noaga ülipüüdlikult lõigatud juustuviilud "ma ei julgenud teravat nuga võtta, sellega lõikab näppu."

kakao on kenasti piimast ja kakaopulbrist kokku segatud - tahad teen soojaks ka? mkmm, mulle meeldib külm.

riidehunnik põrandal märgib mõistagi seda, et kassu end ise riidesse pani. kiht-kihilt kontrollin igaks-juhuks üle - aluspüksid, maika, särk, püksid, sokid... kõik on olemas...

riided seljas, kõht täis, rihmikud (õigesse) jalga ja müts pähe, ning naabrilapsi hoovi peale mängima kutsuma.

läbi avatud akna kuulen, kuidas ta veel hoovi peal teistega kurjustab "tänavale ja võõrasse hoovi ei tohi minna!"

minu väike suur mees - varsti viiene.

kassu kassid

Käisime Kassuga kive korjamas ja kui koju tagasi jõudsime, hakkas vihma sadama. Vihmase ilmaga on natuke nohused lapsed toas... või siis verandal :) võtsime kivid ka kaasa ja kui neid piisavalt kaua ühest ja teisest küljest vaadata, hakkab neisse elu tulema.. meie omad meenutasid hirmsasti laisklevaid kasse ja nii hakkasimegi neile nägusid pähe joonistama.





Kivid jäid verandale terveks ööks kuivama, meie läksime ilusti tuppa tuttu. Täna hommikul ei olnud kivid enam kivid vaid hoopis lõbusad kassid, kellele hirmsasti
õunapuu all ja roosipõõsa varjus lesida meeldib..



vaja läks:
erineva suuruse ja kujuga kive
kõikvõimalikke käsitöövärve (kui värvid ei ole veekindlad, soovitan need pärast kuivamist üle lakkida ja uuesti kuivama jätta)
harilikku pliitasit
veekindlat markerit
fantaasiat :)

Hobune eimillestki!

vaja läks:
1 harjavars
1 paar vanu põlvikuid
vatiini
2 nööpi
peotäis kangaribasid (võib kasutada paelu, lõnga vms)
soovi korral õhus kuivavaid kangavärve

ühe põlviku toppisin vatiini täis ja tõmbasin harjavarre otsa. alt sidusin põlviku tihedalt kinni. pole vaja, et keegi pead kaotama hakkaks, eksole :) teisest sokist lõikasin välja ja õmblesin hobu pea külge kaks kõrva. riideribad kinnitasin niidi-nõelaga lakaks, nööbid silmadeks. kangavärvidega nägu viimistleda ja valmis! :)
aega võttis vast tunnikese. saaks ka kiiremini :)