Kõik roosid ma...

Votnii, umbes nii see käibki, ainult, et liimipüstoli asemel saab väga edukalt ka pva-liimiga hakkama ;)
http://www.100layercake.com/blog/2011/07/22/diy-storybook-paper-roses/

Foto: Sauks
Teostus: Katja

tapeet

Kevadel hakkan elutoas remonti tegema.. sest vana tapeet on küll imeilus aga reljeefmuster on maha kulunud ja tapeet on kohati rebenenud ning määrdunud. Samas tuleb sellele au anda, sest on tõrgeteta seinas püsinud nüüd juba 8-9 aastat ning näinud päris palju päris erinevaid korterielanikke (alustades ja lõpetades minuga, mahub sinna vahemikku kirju seltskond üürilisi).

väärilist mantlipärijat oli väga raske leida ja lõpuks otsustasingi, et panen seina kõige tavalisema valgeks värvitud pabertapeedi, millele musta markeriga peale joonistan.. aga mida, näete piltidelt :)

minu kodu... unistustes vol.2

magamistuba kapis


iga laps unistab mängumajast. (kangast lauakate)


hoia laud korras


Paabulinnud! paabulinnud igal pool ;)


armastus igas detailis


valgetest pudelitest "vaasid"


kleepsudest "tapeet"


Siidpaberist "klaasimaal"

zakka õpetab

armsad ja lihtsad käsitööõpetused

Kuidas teha helloKitty lillekimpu

Kuidas teha paberist lehvikut

Kuidas teha (raamatu)sõbrale fotojärjehoidjat

Kuidas teha juukseklambri hoidjat

Kuidas teha hüppenöör taaskasutades väikseid jogurtijoogi pudeleid

Kuidas teha sünnipäevakaunistusi vanadest kataloogidest

kuidas teha sõbrapäeva kingitaskuid vanadest ümbrikest

minu kodu... unistustes...

armastusest nööpide vastu

mulle hirrrrrrmsasti meeldivad nööbid.. mu vanaemad mõlemad kogusid nööpe ja minu suureks õnneks jäid need aardeid täis purgid ja karbid mulle. poest ostan vahest nööpe pelgalt selle pärast, et need on niiiii ilusad ja head. (kes kunagi kangapoest nööpe ostnud, teab, kui hirmkallid need pisikesed pudinad on) kunagi tegin vanadest nööpidest kardina.. (päris mõnus taaskasutus-idee ;) ja kõige soodsam moodus endale nööpe hankida, on kõikvõimalike kaltsukate soodus-kastid - kui rõivad on kulunud ja katkised, ei tähenda see veel, et need väärtusetud oleksid - vaata nööpe! eriti armsad nööbid on väikelaste riietel..



ehk siis.. tänane aplaus kuulub nööpidele :)

kui tekib isu millegi väga erilise järele, võid nööbid ise valmis pusida. Selleks vajalikku polümeersavi saab ntks Centrumi kirjatarvete poest...






need polümeersavist nööbid ootavad endale uusi omanikke ;)

hold on hope

That's the last thing that's holdin' me..

kõige suuremale (magusa) sõbrale

Kui ise ei viitsi/ei oska/ei saa šokolaadikomme teha (õpetus magusa sildi all), võib kinkida ka poe-šokolaadi. Aga selleks, et see südamlikum, isiklikum ja erilisem oleks, võib seda pisut tuunida.

Võta šokolaadilt ümbrispaber ära. Foolium jäta alles.


Mõõda värvilisest paberist ümbrispaberi suurune tükk ja lõika välja. Voldi ümber šokolaaditahvli, et näha, kuhu jääb keskkoht.


Asu paberit kaunistama :) Kasutada võid käsitöö-templeid, näpuvärve, viltpliiatseid, kleepse, väikseid fotosid, pilte ajakirjadest vms. Fantaasial pole piire :) mina kaunistasin templivärvide ja tintenpennidega.


Sidusin šokolaadile ilusa punase paela külge, tegin samade templivärvidega väikse sildi, kuhu saab sõbrapäeva-tervitused kirja panna, viimistlesin ümbrispaberi ja -
VOILA!


pildid on klikatavad

suur vaikus

mu blog on tühi.. ja ega siia eriti miskit kribada olegi.. ei mäleta, millal viimati kodus süüa tegin.. päris süüa.. mitte praetud verikäkki või kalapulki.

Käisin Helsingis emal külas.. no, esimese päeva veetsime koos rõivaid šopates.. jaanuari aled, teate küll :D Käisime Ilse juures einestamas. Ta pakkus riisipada mingi mõnusa wokiseguga, milles olid ?merikastani viilud? - minu jaoks midagi uut.. pisut pähkline, pisut redise moodi. Pajaroa kõrvale lahendasime ära Eestist kaasa võetud Martini Asti :) õhtul tegime tortellinisid tomatikastmes, jõime veini ja õlut - üsna alkoholirohke päev/õhtu/öö. Teisel päeval läks ema tööle ja mina kondasin üksi.. mööda toidupoode ja kaltsukaid. mõnus. midagi väga ostma ei kippunud - kodus asjade uputus ja lihtsalt sellepärast, et asi on odav, seda koju vedama ei hakka. aga armsaid asju oli lademes.. esimese hooga krabad kätte, siis mõtled ratsionaalselt ja paned riiulisse tagasi.. ja siis jääd kahetsema pärast, et ikkagi ära ei ostnud.. sest see pisi-pisike portselanist kukk oleks ju nii hästi sobinud mu kolme põrsakese ja portselanbeebi kõrvale.. ah, las jääda siis. asjadekultus.

Ilse elab Hakaniemis ja see on hea. see on kohe väga hea. sest kesklinn on sealt jalutuskäigu kaugusel ja Hakaniemis on turg.. hea turg, ilus turg, lõhnav ja maitsev turg. Kui turuhoone uksest sisse astusin, ahmisin kõigi meeltega seda, mida seal pakkuda oli - lõhnad! oi, millised lõhnad - kala - igasugust värsket kala, hiidkrevetid, karbid, liha - lammas, porod, sea-, kana-, ja loomaliha.. ilus liha, väga VÄGA isuäratav liha.. Maitseained ja kuivatatud puuviljad - arvata on, et näppisin ja nuusutasin pea igat purki eraldi. kaasa ostsin cayenne'i (see oli lihtsalt nii ilus ja punane.. mu kodune purgike mingit ebalevat punakas-pruuni pulbrit kahvatus selle tulise värvi ees) ja vanillikaunad. Ahjaa - pagaritooted - nii isuäratavad.. piidlesin ühe leti ees, siis jälle teise leti ees.. ei suutnud midagi otsustada.. silmadega sõin kõike. kuna olin taas Ilsele külla minemas, ostsin külakostiks kaasa õuna-kaneeli stritsli, mis oli kaetud ohtra, tõeliselt ohtra glasuuriga :)
ma armastan seda, kuidas neil seal kõike pakitakse - stritsel tõsteti ilusa pitspaberiga vooderdatud karpi ja seoti šokolaadipruuni paelaga kinni.. no lausa lust külla minna ju :) ja lillepoes - ma mõtlesin, et ostan Eestisse sealt lilli kaasa, et kõik näeksid, kui armsalt lilli pakitakse - nagu muinasjuturaamatus - lillepotike või kimp keeratakse pabertuutusse, millele paelast sang külge seotakse - need kulunud-pruunid-roosakirjud pabertuutud nööriga ümber tüdrukute randmete .. see on nii ilus :) (oijah, mu romantikupool sai nii suure pai :))

Hiinakas! ma käisin mingi terve hunniku india toidu ja nännipoode läbi aga üks väike hiinakas oli eriti lahe.. nii haigeid asju müüdi, et oleks tahtnud väga kõike katsetada.. aga et majandus-surutis rahakotile surub, valisin välja mõned "kindlapeale minekud": 1. õnneküpsised - kes siis ei armastaks õnneküpsiseid! :D 2. riisipaber - mitte see, millest kaarte ja lambikupleid teha saab vaid ikka söödav. 3. värsked lootosetaime seemned. piisavalt. inspireerib küll juba :) igasuguseid vaakumpakendatud marineeritud aedvilju ja näiteks taimetoitlase kanaliha oleks võinud ka kaasa võtta aga ega see Helsingi nüüd nii kaugel ka pole :)

See, et ma tagasi koju tulin, ei tähenda veel, et söögitegemisega tegelema oleks hakkanud. eip. noortefoorum vajab korraldamist.. jooks-jooks siia, jooks-jooks sinna, praeguseks peaks enamvähem kõik paigas olema.
ja AHJAA, koolis käisin ka vahepeal - Kuktuuritöötajate talveakadeemia. hea, ega teadmised mööda külgi alla voola. ja ma tahaks niiväga "päriselt" kõrgkoolis käia aga laste kõrvalt niipea ei saa.. käin siis paari päeva kaupa täiendkoolitustel :) enne kooliminekut tõstsin lihakamaka sulama - jällegi - majandus-surutis ja tuleb süüa seda, mida on - liha ja kartulit ikka jagub. Arles tegi ahjuliha. päris hästi teeb süüa, ma mõtlen.. äkki ma võtangi koduköögist ka väikese puhkuse - las möllutab :D ta oli isegi töö juures noorteka lastega küpsisetorti teinud.. tubli on, nälga ei sure :)

nii, kell on 8.40. anni jäi magama, lähen heidan ka pisut pikali :)

minu armsad kingid

valisin sel aastal endale jõulukingid ise ja olen ülimalt rahul.
Jamie Itaalia

ja
Maru maitsev maailm


mõlemat raamatut ahmin kahesuupoolega lugeda ja vahepeal pühin vesistamisest niiskunud huuli.

arlese suhtes ei olnud kindlasti aus, et ma tema "Musta pori näkku" kingipaberisse mässisin sellal kui oma raamatuid juba silitada ja nuusutada sain - värske raamatu ja trükitindi lõhn - teate küll ;) Sellegipoolest oli ka arles oma kingiga väga rahul ja on selle praeguseks juba kaks korda kaanest kaaneni läbi lugenud. kõige esinemiste ja laste ja une kõrvalt :)

ostsin endale ühe Puma koti ka - puht praktilistel kaalutlustel... varem pidin lapsega liikumiseks lisaks oma kotile veel ka beebitarvete kotti kaasas tassima - uus on aga väga mahukas, ilus ja sellel on mähkmete ja "pepulappide" jaoks salatasku - topeltpõhi ;)

nõelaga torkimist ja natuke küpsetamist

hakkasin tütrele mütsi õmblema.. hästi lihtsat - ilma lõiketa. müts sai valmis:

aga väike sai.. paar sentimeetrit liiga kitsas. pole hullu, meil majapidamises nukke kah, kes mütsi alla hästi sobivad. aga nukule oleks mütsi juurde kleidikest ka tarvis. mõeldud-tehtud!

aga lapsele ju ikka mütsi vaja! uuele katsele :)

ja kuidas sa lapse kleidita jätad, kui isegi nukk uued rõivad selga sai...

kleidike veel lõpetamata - niidid ripakil ja rinna-esisele tuleb seelikuosa riidest lõigatud lill-aplikatsioon.

kui nüüd juba hoogu sattusin ja Anni magusat und ära kasutasin, valmisid veel lilleprossid jõulupakkidesse:

ja eile õhtul voolisin-küpsetasin fimost mummusid - ühed neis said juba keeks ja käevõruks.



rohkem ei jõudnud. nüüd siis teate, miks eile päev otsa võileipse serveeriti ja miks õmblusmasin veel hilja-hilja elutoas mürises :)



_________________________________________________
fimo ja cerniti küpsetamine mikrolaineahjus


täiesti teostatav maksimum-võimsusel ca 5 minutit. voolitud helmed peavad olema veega kaetud ja anum peab olema mikrolaineahju-kindel. mummud tulid päris kenasti välja aga kirju-mirjud ripatsid jäid natuke sogased.. nagu mingi hall kiht tuli peale.. võib-olla probleem selles, et ripatsid olid suuremad, kui helmed ja jäid "tooreks" - igatahes.. nendest julladest ma pilti ei teinud.

Armsad asjad unedest ja ilmsi

kui mul oleks miljon krooni...
ma nägin unes, et sain endale lubada kõike, mida soovisin.. ja üsna esimestena reas tulid need:

Catimini lasteriided

mollychicken'i käsitsi valmistatud mänguasjad, kotid, papud jms

kaardid, karbid, topsikud ja muidu armsad asjad Nichole Heady'lt

jah, ma olen ikka veel hingelt laps - nukumajad. palju nukumaju

šokolaad :) Neuhausi pralineedega on mu ära hellitanud Iris... Suvel sain maitsta neid imelisi kompvekke, kui Iris karbitäie kaasa tõi ja sünnipäevaks oli mulle postkontoris pakk Belgiast ;) need sõna otseses mõttes sulavad suus ja oioioi kui head...

Keson'i linased riided - Kasparil on heleroheline vesti ja pükste komplekt, nüüd tahaks ülejäänud perele ka :)

ja kui siis ka veel raha üle jääks, ostaks köögi- ja käsitöö-raamatuid :) rahva raamatust näiteks...

ps. kingad Oilily'st

limps

Jane käis maasikaid korjamas ja nende sealne maasikatalu toodab ise maasikalimpsi. Ja ta tõi pudelikese mullegi. Kaspariga kahase jõime selle ära ja kiitsime heaks :)

minu väike Langebraun

lapsepõlvest mäletan nelja mälupilti viljandi lossivaremetest. esimene pilt on kassikäpajäljest peaväravas.. kui sinna näpud sisse panna ja midagi soovida, läheb soov täide. tean seda päris kindlalt, sest kolme-neljasena sain endale jõuluvanalt kauaigatsetud punased botikud. kuidas jälg üldse müüri sisse sai? kui savitelliseid enne põletamist kuivama jäeti, jooksis pottsepa kass üle telliste ja üks selline kivi sattus müüri sisse värava kõrvale... nüüdseks on kassikäpajäljest üsna vähe alles, sest ajudeta vandaalid on selle puruks peksnud ja üles leiab jälje vaid see, kes kindlalt selle asukohta teab...

mälupilt number kaks: maavanaema klaaskapis oli suur martsipanist pilt.. lainelise servaga nagu pirukas. martsipanpildile oli reljeefselt surutud ja hiljem käsitsi üle maalitud vaade viljandi lossivaremetele. kapis oli alati väike teekann, milles kalevi minišokolaadid "anneke" või "nurr" - neid võisime maiustada aga martsipanist figuure puutuda ei tohtinud.. sellegipoolest olid magusast massist piigal tallad hambajälgedega ära kraabitud ja viljandi vaatega pildi servad kergelt näksitud..

kolmas mälestus on mingist vabaõhu-üritusest.. maituli vms.. palju rahvast, kukerpillid, äädikane šašlõkk ja lõke. oi, kuidas mulle meeldis väiksena kaua üritustel viibida.. (ma olin üsna asjalik laps ja võisin mitu-mitu tundi vaikselt oma kohal olla.. seepärast võeti mind rõõmuga teatrisse ja kontserdile kaasa) igatahes on kogu see melu ja rõõmus rahvamass mulle sügavale mällu süübinud.. tänapäeval on küll samad varemed ja sama rahvamass, sama muusika ehk isegi aga inimestel pole lugupidamist.. ei teiste ega enda suhtes. juuakse täis ja kakeldakse-karjutakse ja ollakse nõmedad...

viimane mälupilt pärineb ka nana (maavanaema) vitriinkapist - pisike tuhatoos kuldse randiga... rant ja serva muster on küllaltki kulunud aga pilt sellel on väga selge ja väga tuttav.. see värav selle kassikäpa jäljega :) ja mõne aja eest leidsin pisike suveniir-tuhatoosi üles ja mu rõõm ei ole otsatu selle pärast, et tegu on kuulsa Langebrauniga või, et oksjonitel need vidinad hirmkalli hinnaga müügis on... see on killuke mälestust. killuke minu lapsepõlvest - see killuke, mis ütleb "vaata, et sa seda ei puutu, kui kunagi suureks saad, saad selle endale aga praegu ära seda puutu"



nüüd tuleb vääriline vitriinkapp muretseda ja oma laste ning kunagi ka laste-laste jaoks mälestusi ja ajalugu koguma hakata :)