Arles, 23

Arlesel oli sünnipäev. Päris raske on sellisele mehele kingitust teha. Käisin mitu nädalat mööda kauplusi ringi nagu kuutõbine - näppisin küll ühte asja, siis teist, lappasin raamatuid, valisin riideid.. NO EI OLE! mitte midagi sellist, mida kinkida tahaks, ei ole.. Siis ühel päeval käisime vennaga raamatu- ja muusikapoes.. plaat! jah, miks mitte!? :) cd - aga mitte selline netist-tõmmatud-ja-kodus-kirjutatud.. hea muusika on seda väärt küll, et poest päris plaat osta. Riiulitelt hakkasid silma kaks plaati, mille üle sünnipäevalapsel hea meel võiks olla:

1. KÖÖK - Telegramm









2. KAGO - Piimaš/Köngerjönks







pakkisin kingid ja peitsin need ära. Mingi aeg küsisin Arleselt, mida ta sünnipäevaks soovib ja ta kehitas selle peale õlgu: "võib-olla midagi muusikaga seoses". Tundsin sisimas rõõmu, et boksereid või t-särki ei ostnud :)

Õiget päeva ei jõudnudki ära oodata - 5-nda hilisõhtul andsin talle kingi kätte. Arles avas pakkepaberi ja tema näolt peegeldus rõõm. jess! läks täppi :) Kuigi lapsed juba magasid, pani ta plaadi vaikselt mängima ja palus, et ma tal juuksed ära värviksin. mulle eriti ei meeldinud see mõte, sest ta näeb oma soenguga päris hea välja.. aga kuidas sa ikka sünnipäevalapsele "EI" ütled. Värvisingi - tumedamaks. no, okei, mustaks :D
tegin talle näomaski ka ja läksime tuttu.

Hommikul soovisin õnne ja saatsin mehed tööle - pisema lasteaeda ja suurema juba tiba tõsisemale tööpõllule. tahtsin kodus toad ära koristada, et Arlesel hea meel oleks aga Anni oli erakordselt viril ja koristustöödest ei tulnud midagi välja. Tegin hoopis hunniku pirukaid - viineriga, moosiga ja kaneelisuhkruga ja laupäevaks tordipõhja valmis. Kaspar kinkis isale raamatu "Hakkame pihta, issi!", milles on 72 ühistegevust isale ja pojale ning vinge ahvipildiga kaardi, mille ta ise välja valis.









Õhtul pidasime lastega koos noortekeskuse sünnipäeva - tegime naljamänge, mängisime mälumängu ja jalgpalli, meisterdasime küpsisetorti ja Arles mängis kitarri. siis jooksin proovi. täna on esietendus. Arles etendust ei näe, tal on täna 2 kontserti aga õhtul saame kokku ja tähistame tema sünnipäeva ning saabuvat naistepäeva :)

jamie

ma olen täiesti.. ei oska seda isegi seletada... lennutatud? lugesin jälle jamie itaalia läbi ja hakkasin netist lisa otsima.. ohjeldamatult palju videoid ja kraami, lihtsalt ahmin :) mulle meeldib. hea tunne on.. täitumise tunne. nagu jõud ja vaim tuleks tagasi. rõõm toidust ja selle valmistamisest. on ikka hea, kui inspireerib.

selveris partnerkaardiga Jamie kruusid al. 75.-
arvata on, et täna lähen selverisse :D


Wanted!

signed edition, mees..

aah


FAIL - tassid olid otsas ja pood pandi kinni.
nuuks

seier-tüdruk

Anni naeratab ja naerab. Nagu teletupsude päike - nii rõõmsa kilgatuse ja lalinaga. Väike päike... Ta nii tahab rääkida.. või siis.. ta räägibki ja ma nii tahan temast aru saada.. ta räägib palju, seletab mulle koguaeg ilma-asju ja universumi saladusi aga ma olen nii rumal. minu jaoks tunduvad kõik tema sõnad suured, pehmed, roosad ja magusad. nagu vahukommid. ja ta vaatab mind jälle sellise pilguga, nagu mõtleks: "kui täiskasvanuks saamine tähendab nii rumalaks jäämist, siis ma ei tahagi täis kasvada"... ära kasvagi :) laps on hea olla. jää igavesti lapseks. lastel on väike päike igas päevas ;) suurtel ka tegelikult aga nad tihtipeale ei oska seda näha..

Panin Anni tekile siputama. Avastasin, et ta peaaegu keerab ennast seljalt kõhule... aga lahe on see, et ta liigub nagu seier. Ehk siis mina panin ta peaga ukse poole ja ta sahmerdab ja tõukleb (tõukamisega pole siin mingit pistmist, pigem tõuguliku liikumisviisiga), lükkab ennast jalgadega ja krussib teki selja all krookesse ning ongi ennast 180 kraadi ümber keeranud.. nagu kella kuue pealt kaheteistkümneks. See on nii väike asi aga ma olen igast tema edusammust ja uuest oskusest täiesti sillas :D

ja aeg läheb. Kaspar on juba neljane. sama palju veel ja Anni on neljane. ja Kaspar on siis juba koolipoiss.. aeg kaob (rõõmud jäävad - HAHA) Lapsed on elu seierid. Tiksuvad verstaposte ja ilusaid aegu.

päike on täna erakordselt ere. viilkatused moodustavad päikesetõusule ette jäädes hiiglaslikke hambarivisid aga need hambad ei hammusta, need on naeratuses vilksatavad hambad. taevas on hele ja puhas ning korstnast tõusev suits on kodusem kui varem. kütmise lõhn õues - nii argine ja samas..

milliseks mu päev kujuneb, oleneb suuresti muusikast, mida ma parasjagu kuulan. Kuulan, panen riidesse, kuulan, pesen hambaid, kuulan, lippan kohvitassiga elutuppa tuttavaid ridu kaasa lauldes. panen kohvitassi kolksatusega lauale ja potsatan arvuti ette.. "...I just close my eyes and we fall.. Only sky, only sky, let the world be without us tonight.."
parandamatu romantik, ma ütlen :)

Täna olen oma mehele hea naine. Täna on kohe selline tuju.. Et koristaks ära, mis veel pooleli, peseks ära, mis veel pesemata. Küpsetaks talle lemmik-kooki... Oleks kevad, tooks aiamaalt lilledki vaasi :)

Kallid külalised

teeb küll tuju heaks, kui sõbrad tulevad külla. toovad lastele kingitusi ja isegi koogi kaasa, et ma pabistama ei peaks, et mida lauale pakkuda. teeb küll tuju heaks, kui kambakesi sooje küüslauguleibasid juustu-küüslaugu-dipikastmesse solgutades pool lauda ära mökerdatud saab. teeb küll tuju heaks, kui kannutäiest teest jagub täpselt kõigile :) teeb küll tuju heaks, kui sul on sellised sõbrad - kallid külalised.

Kat: peaks noorteka jaoks uue projekti kirjutama
Arles: kirjuta see aasta trummiring sisse - raido tuleb juhendama ;D
Kat: 175.-/tund, 2 tundi korraga - kokku 350.- kord. tuled?
Kaido: oh, päris hea ju!
Raido: eem.. ma tahaks ikka 1000.- kord :P
Kat: mmm.. kallis.. liiga kallis oled, raido :D

a ja siis kõige olulisem üldse.. hoopis teistmoodi külalistelt aga ka väga kallitelt:



tervitused siinkohal Maiukale - muah!! :)

suur vaikus

mu blog on tühi.. ja ega siia eriti miskit kribada olegi.. ei mäleta, millal viimati kodus süüa tegin.. päris süüa.. mitte praetud verikäkki või kalapulki.

Käisin Helsingis emal külas.. no, esimese päeva veetsime koos rõivaid šopates.. jaanuari aled, teate küll :D Käisime Ilse juures einestamas. Ta pakkus riisipada mingi mõnusa wokiseguga, milles olid ?merikastani viilud? - minu jaoks midagi uut.. pisut pähkline, pisut redise moodi. Pajaroa kõrvale lahendasime ära Eestist kaasa võetud Martini Asti :) õhtul tegime tortellinisid tomatikastmes, jõime veini ja õlut - üsna alkoholirohke päev/õhtu/öö. Teisel päeval läks ema tööle ja mina kondasin üksi.. mööda toidupoode ja kaltsukaid. mõnus. midagi väga ostma ei kippunud - kodus asjade uputus ja lihtsalt sellepärast, et asi on odav, seda koju vedama ei hakka. aga armsaid asju oli lademes.. esimese hooga krabad kätte, siis mõtled ratsionaalselt ja paned riiulisse tagasi.. ja siis jääd kahetsema pärast, et ikkagi ära ei ostnud.. sest see pisi-pisike portselanist kukk oleks ju nii hästi sobinud mu kolme põrsakese ja portselanbeebi kõrvale.. ah, las jääda siis. asjadekultus.

Ilse elab Hakaniemis ja see on hea. see on kohe väga hea. sest kesklinn on sealt jalutuskäigu kaugusel ja Hakaniemis on turg.. hea turg, ilus turg, lõhnav ja maitsev turg. Kui turuhoone uksest sisse astusin, ahmisin kõigi meeltega seda, mida seal pakkuda oli - lõhnad! oi, millised lõhnad - kala - igasugust värsket kala, hiidkrevetid, karbid, liha - lammas, porod, sea-, kana-, ja loomaliha.. ilus liha, väga VÄGA isuäratav liha.. Maitseained ja kuivatatud puuviljad - arvata on, et näppisin ja nuusutasin pea igat purki eraldi. kaasa ostsin cayenne'i (see oli lihtsalt nii ilus ja punane.. mu kodune purgike mingit ebalevat punakas-pruuni pulbrit kahvatus selle tulise värvi ees) ja vanillikaunad. Ahjaa - pagaritooted - nii isuäratavad.. piidlesin ühe leti ees, siis jälle teise leti ees.. ei suutnud midagi otsustada.. silmadega sõin kõike. kuna olin taas Ilsele külla minemas, ostsin külakostiks kaasa õuna-kaneeli stritsli, mis oli kaetud ohtra, tõeliselt ohtra glasuuriga :)
ma armastan seda, kuidas neil seal kõike pakitakse - stritsel tõsteti ilusa pitspaberiga vooderdatud karpi ja seoti šokolaadipruuni paelaga kinni.. no lausa lust külla minna ju :) ja lillepoes - ma mõtlesin, et ostan Eestisse sealt lilli kaasa, et kõik näeksid, kui armsalt lilli pakitakse - nagu muinasjuturaamatus - lillepotike või kimp keeratakse pabertuutusse, millele paelast sang külge seotakse - need kulunud-pruunid-roosakirjud pabertuutud nööriga ümber tüdrukute randmete .. see on nii ilus :) (oijah, mu romantikupool sai nii suure pai :))

Hiinakas! ma käisin mingi terve hunniku india toidu ja nännipoode läbi aga üks väike hiinakas oli eriti lahe.. nii haigeid asju müüdi, et oleks tahtnud väga kõike katsetada.. aga et majandus-surutis rahakotile surub, valisin välja mõned "kindlapeale minekud": 1. õnneküpsised - kes siis ei armastaks õnneküpsiseid! :D 2. riisipaber - mitte see, millest kaarte ja lambikupleid teha saab vaid ikka söödav. 3. värsked lootosetaime seemned. piisavalt. inspireerib küll juba :) igasuguseid vaakumpakendatud marineeritud aedvilju ja näiteks taimetoitlase kanaliha oleks võinud ka kaasa võtta aga ega see Helsingi nüüd nii kaugel ka pole :)

See, et ma tagasi koju tulin, ei tähenda veel, et söögitegemisega tegelema oleks hakkanud. eip. noortefoorum vajab korraldamist.. jooks-jooks siia, jooks-jooks sinna, praeguseks peaks enamvähem kõik paigas olema.
ja AHJAA, koolis käisin ka vahepeal - Kuktuuritöötajate talveakadeemia. hea, ega teadmised mööda külgi alla voola. ja ma tahaks niiväga "päriselt" kõrgkoolis käia aga laste kõrvalt niipea ei saa.. käin siis paari päeva kaupa täiendkoolitustel :) enne kooliminekut tõstsin lihakamaka sulama - jällegi - majandus-surutis ja tuleb süüa seda, mida on - liha ja kartulit ikka jagub. Arles tegi ahjuliha. päris hästi teeb süüa, ma mõtlen.. äkki ma võtangi koduköögist ka väikese puhkuse - las möllutab :D ta oli isegi töö juures noorteka lastega küpsisetorti teinud.. tubli on, nälga ei sure :)

nii, kell on 8.40. anni jäi magama, lähen heidan ka pisut pikali :)

*

Kogesin taas ebamaist õnne ja sisemist rahu..
Peale täispikka rahmeldamispäeva lastega õhtul kõhud täis süüa, riided vahetada, hambad pesta... lapsed vooditesse teki alla ja musid põsele. Magavad oma voodites nagu väiksed inglikesed. Läbi hämara toa on näha vaid vargsi liikuvat kogu teki all ja kuulda üksteisevõidu läbi une nohisemist.
Selline kummaline tunne.. nagu oleksid viimane puuduv pusletükk, mis just oma kohale asetatud.. See tunne, et mina sobin siia aegruumi samamoodi nagu kogu ümbritsev mulle sobib. Õnn.

talvepalve

avastasin end mõttelt, et talvepalve sai tuisu näol vastuse. esimene lumi peaks olema õhuke kirme, mis puudutusel sulab aga seekord lumi tuli ja jäi.. vähemalt natukeseks ajaks.. Kui suur sula mööda saab, võiks tali päriselt tulla :) krõbe ja kohev.
Mul hakkab juul hinge pugema. ise-enesest.. olen lapsega nii kodune olnud, et pole suurtes poodides jõulukraami-tuuseldamist-siblimist näinud (õnneks).. nägin bussijaama juures, kuidas kuuske üles pandi ja nüüd olevat maavalitsuse ees ka jõulupuu püsti. mulle need linna-siblimised eriti mõju ei avalda.. minu juul tuleb teistmoodi.. vaikselt ja kõrgendatud ootuses.. piparkoogilõhna ja sooja tekiga. hakkasin kaarte joonistama.. igale ikka ise näoga ja suure südamega.. ja lõnga otsisin ka välja ;)

tuleb-tuleb. juba piiluvad.

ps. seal lingil.. nende sõnade lõpus on laul ka ;) ("tõmba") ja minu lemmikkoht loos on lõik alates minutist 2.49 kõik nagu lõppeb aga samas algab.. ah, saate aru, kui kuulate.. ja need sõnad mis siis tulevad koos selle eht-tursaliku nukrusega..

isad ja pojad

maailma parim isa...
see on loomulikult minu isa. minu isa õpetas mind elama, õpetas mulle, mis õige ja mis vale. minu isa on mulle andnud nii palju eeskuju, et kui mina oma tegemiste eest saan kiita, pean kiidusõnad talle edasi andma, sest minu edu on tema töö vili. minu isa õpetas mind heegeldama ja kuduma :D minu isa on maailma parim kokk-kondiiter :) minu isa oli hommikust õhtuni tööl ja ikka oli tal aega oma lastega mängimiseks. minu isa kannab endas pereväärtusi ja sotsiaalset südametunnistust. alatasa leian ennast mõtlemast, et mul on isaga väga vedanud.. ja sageli võtan telefoni ning ütlen talle seda, sest kardan hirmsasti, et kunagi tuleb aeg, mil ma helistan aga keegi ei võta toru. jah, kindlasti - maailma parim isa.

maailma parim isa...
see on tegelikult minu laste isa. Armastus esimesest silmapilgust :) Kui ma Arlest esimest korda nägin, ütlesin oma pinginaabrile, et loon selle poisiga kunagi pere. ja seda me tegimegi. isad sünnivad siis, kui lapsed sünnivad. Arles on nüüdseks isa olnud neli aastat ja ta on päris hästi hakkama saanud. Kaspar on nüüd suur poiss ja ma väga väga loodan (ja natuke susin takka ka), et Kassu saaks oma issiga koos samamoodi "kvaliteet-aega" veeta, nagu mina seda oma isaga oma lapsepõlves sain. piisab sellestki, kui isa pojaga koos klotsitorni laob või autorallit teeb - iga koos veedetud hetk on hindamatu väärtusega... Laupäeval isaga... (see lastelul, teate küll :))
Mu pere teeb mu õnnelikuks..

ajhaa - pirukad.. tegin oma laste isale isadepäeva puhul pirukaid.. hoole ja armastusega, viineritega, kohupiimaga, kaneeliga :)

viineripirukad:


kohupiimarullid ja kaneeli-lipsud:


Kohupiimasai:

see sai sai nüüd küll kala näoga aga maitse on mõnus magus :)
pärmi-lehttaigen rullida õhukeseks, vahele rosinatega kohupiimapasta, ettevaatlikult rulli keerata, rullile peale samast taignast võrk. võrgu saab, kui taignale lõigata sälgud (vt. joonist). lahti venitatult moodustubki võrk :) kohe peale ahjust tulekut pintseldasin üle aprikoosi-marmelaadiga.

pirukad ootavad söömamehi:


joonis:

istun kodus...

viiendat tabletti ei tulnud.. tuli kerge lebo vannis (et energiat juurde saada ja ihu pisut värskendada), tulid valud, tuli 4 cm avatust, tuli ootamatult kiire sünnitus. Tuli minu tütar!! 2850g 48cm, tüdruklaps paksu võikihi sees - lõhnas nagu värske vaniljeküpsis. 5 päeva olime haiglas, nüüd saime koju. pere meespool mõtles tipsile ka nime - Anni Marita. omakeskis kutsume ikkagi küpsiseks :)

rõõm vol.2, vol.3 jne jne

mida paksemaks ma jään, seda tõsisemalt võtab arles mu soove :D ostsime uue pliidi - mitte midagi erilist aga vana strömberg oli oma aja juba ära elanud, pooled pliidiplaadid läbi ja ahju-uks katki. ostsime beko - pisike aga tubli. pöördõhk ja taimer, mis ahju ise välja lülitab, neli rauda, energiaklass A. mulle meeldis ja see ongi kõige olulisem. raido tegi pliiti tuppa tassides oma käe väga tõsiselt katki ja sõitis arlesega öösel seda veel kiirabisse õmblema. paari päevaga sai pliit järgi ühendatud ja vana jalust ära (see on üsna kiire arvestades tavapäraseid progresse) ja täna katsetatud - ahjukartulid ja kanakoivad. Muretult võis prae küpsema jätta - pliit lülitas end ise välja, kui toit valmis ja see maitses päääris hästi.

kapid sain ka. onu rouli vanad... aga vanadele kappidele uute uste ostmine annab rahakotile kergema põntsu kui uue kapi ostmine.. pealegi on vana kapp ausast puidust aga uus, mida poes vaatasin mingist mööbliplaadist ja sahtlid olid juba poes ligadi-logadi... et jah. loll see, kes vabandust ei leia - ostan vanale kapile uued uksed :)

saaks nüüd arvuti ka kuidagi korda :) nii, et see end oma suva järgi välja ei lülitaks või kokku ei jookseks...

Rõõm

ma olen 2. päeva dekreedis ning mul puuduvad kaebused. olen peaaegu terve (kui nohu välja arvata) ja ei kurda peavalu, unetuse või hiiglama suure kõhu üle. olen terve rase :) rõõm! :)

kunagist Sinead O'Connor'i poolt kuulsaks lauldud Prince'i laulu tsiteerides: "it's been seven hours and fifteen days... since you took your love away" ja jätkata seda Jääääre sõnadega: "mees tuleb koju... mees tuleb koju... mees tuleb koju pärast tööd"
Mees helistas. tuleb koju. rõõm :)

Elektriradika võib nüüd välja lülitada.. Korina ja vilede saatel kohises tulikuum vesi radiaatoritesse niiet igas toas peaks hiljemalt hommikuks suur soe olema. (saab ka nohust kähku lahti :))

Kaspar tundub nohust võitu saavat - söögi-isu on mehemõõtu ja nina ei tilgu vett. teeb nalja ja nõuab lisaks õhtusöögile ka pelmeene.. rõõm-rõõm-rõõm!

aasta täis! :)

see ei ole nüüd toidu-teema. see on palju tähtsam teema:)
täpselt aasta eest varavalges oli kõik peaaegu valmis. tort ja veinid olid kohal, toitu juba valmistati, kirik oli ehitud lillede ja kaskedega. istusin oma pähe-punutud soenguga elutoa diivanil ja õppisin kikilipsu siduma.

varsti hakkas pihta. vanemad jõudsid kohale, arles sai lipsu kaela ja juba lippasimegi pruutneitsitega pastoraati riietuma ja ehtima.
taaskohtusime arlesega juba altari ees, kus meid abiellu pühitseti.



esimene aastaring abikaasadena on täis tiksunud. päris meeldiv on olnud :) (Ausalt!)