Ole minu kingitus :)

nii armsa pildiga poekoti (orig. laste sussikoti) ostsin möödunud talvel Zara poest :)
minu kingitused on täna mõlemad kodus - Anni niikuinii ja Kaspar, sest hommikul kõht valutas ja oksendas. Kraadisime ka ja väike alavik on (vastupidiselt palavikule) 35,7.
ise hästi asjalik - käib ringi salatikauss käes, et kui uuesti peaks oksendama, et siis tuleks kohe kaussi, mitte kuskile, kus sellesse võib astuda. nutikas poiss :)

meil on aiamaa üsna metsapadriku lähedal ja suvel kaevasin metsaveerest paar sõnajalga peenrarivi kaunistama. Kasparil on ka oma Sõnajalglane:

suvel võtab ta oma Sõnajalglase ja õngerja ning läheb kala püüdema :D

siinkohal kirun oma fotokat, mis ekraanil välguga tehtud pilte ilmselgelt ülevalgustatuna näitab ja ilma välguta pilte normaalselt. arvutis on need pildid kõvasti pimedamad. pean julmalt välku kasutama hakkama ja mingi pilditöötlusprogrammi arvutisse sikutama..

Annit on päris keeruline avatud silmadega pildile püüda.. paar korda on õnnestunud :)

aga ta on ka suletud silmadega väga-väga ilus


lõpetuseks üks üsna nostalgia-hõnguline lelu, mille Kaspar suureks vennaks saamise puhul kingiks sai. Mulle meeldivad mänguasjalikud kingid - igasugused robotid ja monsterid ja playstation'i ning arvutimängud pigem terroriseerivad laste arenemist, kui kaasa aitavad. Kassu laulujupike: "...Kaspar - nelja-aastane, suur poiss juba. Kardab kolli ja kummitust" vaat siis.