Kaks kaarti ja suur palve

Pikemat juttu ei teegi. Lugesin seda postitust. ja siis seda. Pisarad tulid tahtmatult. Vaatan oma pisikest inglikest, kes haiglas vapralt võitles ning nüüd tänu taevale täie tervise juures oma pesakeses rahulikku und magab ja suudan vaevu ette kujutada nende laste lähedaste valu. Kaardi tegemine kellelegi rõõmu valmistamiseks minult tükki küljest ei võta - kraamisin sahtlist paberid-liimid-käärid ja kõik muu meisterdamiseks vajaliku välja.
Kui SINA, kes sa praegu seda postitust loed, ei jaksa kaarditegu ette võtta, pea neid lapsukesi palves meeles - usun, et seda ei ole palju palutud. Palvetamine võtab vaid hetke, viivu.. aga kannab suurt energiat ja võib imesid korda saata!