täna on jälle üks neist päevist, mis võiks olemata olla. oleks kõigil lihtsam. kolmas septolete - suu on ühtlaselt tuim aga kurk valutab ikka veel. kaspar arsti poolt terveks tunnistatud. arles suht haige...
kaspar pikutas eile diivanil, vaatas tühjusesse ja arutles omaette: "kõik ilusad asjad saavad ükskord otsa. Kõik filmid saavad otsa ja mängud saavad otsa.." väike filosoof mul.
arles ostis meile uue auto. v noh, mis auto :D bussi! päris ilus ja ruumikas. ja kolki saab, kui me sellega suvel mere äärde või võrumaale v kuskile ei sõida - selline masin on loodud ratastel puhkuseks :)
olin eile päris haige. kohe nii haige, et voodist tõusta ei suutnud. kutsusin isa endale appi - mitte niivõrd põetama, kui lastega tegelema. tulid koos kalmeriga. isa tegi pannkooke - peale suurt oksemaratoni suutsin mõned koogid ära süüa ilma, et need välja oleksid tulnud. ja täis kõhu peale julgesin aspirini ka võtta. siis hakkas parem. kohe palju parem. koristasime isaga toad ära, sorteerisime sokke ja pesu ja rääkisime maast ja ilmast. mõnus. anni ja kaspar nautisid vanaisa külaskäiku täiel rinnal ja kukkusid mõlemad magama niipea, kui vanaisa lahkus.
kaspar paraneb. uusi punne pole ammu juurde tulnud nign vanadel on kärnad peal. ta on arukas poiss ja teab küll, et kratsida ei tohi.
õhtupoole loodan keraamikaringi minna - teeb tuju paremaks. kuigi tegelikult.. juba ongi parem :) no.. siis teeb VEEL paremaks :)
ma olen väsinud üksiolemisest. Ma olen väsinud sellest, et arlesel on koguaeg töö, proovid, esinemised. Ma olen väsinud sellest, et veedan nädalalõpud alati üksi. Tagasi nullpunktis. Kas ma nõuan tõesti liiga palju?
...you gave me nothing - now it's all I've got...
Ei, ma ei arva, et keegi nüüd oma kohustustest loobuma peaks.. lihtsalt.. ära kuluta aega, mida sul pole. Perega veetmiseks planeeritud aeg on juba ette kulutatud aeg ja sellele ei saa muid kohustusi liita.
Jajah.. kui sul on kaks väikest last, siis sa ei peagi väljas või pidudel käima - siis sa peadki kodus oma lastega tegelema.. aga ma ei ole ju ainus meie peres, kellel kaks last on.. miks siis reeglid ainult minu kohta käivad?
muudkui üritan ja püüan.. üritan ise hakkama saada ja teiste abil.. aga ikkagi tulevad pisarad.. ikkagi olen ma niiii väsinud.. niii kurnatud.. nii... õnnetu. Õnn jättis mu maha.
Ja siis tulevad pisarad.. ja kaspar hüüab teisest toast: "Emme, mis on?"... Ja siis ma tunnen ennast taas läbikukkuja ja halva eeskuju ja üleüldse nõrga inimesena. Kuidas seletada nelja-aastasele, kes tegelikult saab juba päris hästi aru, mis toimub, et tegelikult on kõik korras.. emme on lihtsalt väsinud..
ja ma isegi ei tea, miks ma seda praegu siia kirjutan - kas selleks, et kui paha tuju lahtuma hakkab, ikkagi mõista, et need tunded olid päriselt ka olemas? Selleks, et ma kõike ilusamaks ei saaks valetada??
andke mulle andeks. ja unustage see ära.
postitus ühest mu vanast blogist:
-----------------------------------------------------------
Miks peavad naised tegema kodus kõiki majapidamistöid?
Kolmapäev, 13. juuni 2007 Kell 17:53.
Sest meestel on vabandus - me käime tööl... Nojasiis!? Naised käivad ka tööl. "Kas ma siis ei tee piisavalt?" küsib mees silmi laisalt arvutiekraanilt tõstes.. Kui ma juba teist aastat ootan, et kardinapuu lakke pandaks, 3 kuud, et pilt seinale saada ja ma ei tea mis ajast põrandaliistud panemata on... Juvist ei tee.. Kui elutoa, köögi, koridori, lastetoa ja wc remont minu tehtud on ning tapeet ainult seeläbi meeste poolt magamistuppa pandud sai, et ähvardasin laps süles vanemate juurde tagasi kolida. no tõepoolest - vist ei tee.. Kui raske saab olla 3-e augu seina puurimine ja paari naela põrandaliistu tagumine - too mulle see paganama trell ja mul ei lähe meest vajagi. Elagu handyman naised!
Märksõnad:
eriti kuri
----------------------------------------------------------
no nüüd võiks vast liistud paika panna.. ja ega kardinapuugi paha teeks... (see korra juba oli üleval aga tuli sama targalt alla tagasi)
PS. ILUSAT KEVADET!!! :) jajah, see on nüüd käes - kauaoodatud kevad...
Kui poja on haige ja ainus asi, mille järgi isu tekib, on kaneelisaiad, tuleb kaneelisaiu tegema hakata.
On tõsiasi, et kui midagi väga-väga oodata, võid seda ootama jäädagi aga kui midagi tõsiselt karta, tabab see sind just siis, kui oled hetkeks hirmu unustanud. Nüüd on siis käes. See, mida ma veel eile pidasin Kaspari kaelal kooriklooma-allergiaks, on tänaseks diagnoositud tuulerõugeteks. Kõik lapsed põevad, eks? ei. mina ei põdenud. Ja nüüd rõugetesse jääda oleks minu jaoks.. no.. laastav. Ja lisaks minule on meil kodus ka pisike nelja-kuune piiga... Ma isegi ei tea, mida nüüd oodata. Punne?
Kes on tuulerõugeid põdenud? Kuidas nendega toime tulla??
Ja hoopis teine, hoopis rõõmsam teema siia lõpetuseks:
Veronikal on sünnipäev! Hip-Hip-Hurraa!! Ja saa kähku terveks!!!
Edit: Kasparil on tuulerõuged, sellised:
Ma sattusin eile natuke hoogu ja nüüd saab meie pere nädal aega küüslauguleibu süüa :D Näksideks läks loosi kaks põrandaleiba e. kaks pannitäit leivatükke. Dippi tuli ka.. nii liitri jagu?? Et siis, kel soovi, astuge läbi - õlle või kalja peab ise kaasa võtma ;)
siinkohal natuke kaljajuttu - alecoq'i uus naturaalselt kääritatud kali ei ole nii hea, kui tanheuser ja tanheuser pole nii hea, kui kodune kali - ehk siis.. testisime üht ja testisime teist ja lõpuks pidime ikkagi kodus jälle kalja käima panema.
Arlesel on täna etendus. Ootan. Lähme enne teatrit ka bändikast läbi - ta veetis seal eile päris palju aega remonditöödega ja tahab nüüd uhkelt esitleda, millega hakkama sai :)
Kaspar nõuab kana. Võiks tehagi... peab rõõska koort ostma, saab teha kanakastet nii, nagu mu isa seda vanasti tegi... Arlesele ka meeldiks - olen selles üsna kindel. Ja meloni-banaani-ananassisalatit magustoiduks.. jep. (vahest on blogimisest kasu ka, saab menüü paika panna :D)
Lakkisin küüned ära - ei tundu nagu midagi erilist eksole.. aga ma ei ole seda mitu aastat juba teinud.. ise ka imestasin.. viimati ehk 2-3 aastat tagasi?? :D tegin prantsuse maniküüri.
Arlese ema ei lähegi poola - ei tea miks... Aarne muigas kuidagi eriti imelikult.. Paneb igatepidi mõtlema.. miks ta kaasa ei lähe??? See omakorda tähendab, et meie spaa-õhtugi jääb ära. tuleb lihtsalt näomask ja vann.
Alumised naabrid ei ole toredad.. pühapäeval terve hommiku korteris palli põrgatada ei ole tore. kell on 12 ja pall on põrganud viimased 3 tundi - on alles vastupidavus!!! hea, et neil pole pähe tulnud mussi kuulama hakata. (nende arvates on ainus õige muusika see, mida nemad kuulavad ja seetõttu on ülejäänud korterid sunnitud sama muusikamaitset jagama v vähemalt vägisi kuulama)
oijah - kana ahju ja puuvilju tükeldama. Et postitused liiga üksluiseks ei muutuks, teen pilte ka.. need siis hiljem ;)
tsaupakaa
Et nüüd ausalt ära rääkida, miks asjad on nii, nagu nad on ja miks mu blogis ühtegi uut põnevat postitust pole, pean häbiga tunnistama, et mind on tabanud ning jalust rabanud raske tõbi - laiizgus condiites.
võtan küll vitamiine oma igasuguste antide kõrvale aga kevadväsimusest pole veel võitu saanud. Vähemalt niipalju olen ennast kokku võtnud, et koristanud olen hoolega. hoole ja armastusega.
Käisime nädala eest Anniga ortopeedi juures ja too imestas natuke, miks tibi ennast veel ei keera. No ta on neljakuune, enneaegne.. iga asi omal ajal - kui tunneb, et NÜÜD!, küll siis ka keerama hakkab...
Käisime sel nädalal Anniga neuroloogi juures ja Anni keeras. Kõigepealt külili ja siis ettevaatlikult kõhuli. Minu tubli tüdruk!! Nüüd rullib ennast juba igas suunas ja naudib südamest liikumist - kaua sa ikka paigal passid ja pikali lage vahid :)
Kaspar on hea - ei jonni nii palju ja ei kakle lasteaias.. Temaga on võimalik täiesti rahulikult rääkida, kui ta midagi poes nõudma hakkab. Räägin rahulikult ja palun tal oma soove põhjendada - niimõnigi kord oleme kalli ajakirja ostmata jätnud ja selle asemel hoopis väikse šokolaadi, pliiatsid või vahvaid autopiltidega või Lotte vihikuid ostnud. Kui ta niikuinii ajakirja lugeda ei oska, on tal vihikust vaat' et rohkemgi lusti. Ta hoiab Annit väga - käib ja kurjustab kõiki sosistama, kui pisiõde magab ja rõõmustab suure hurraaga, kui Anni üles ärkab. Teeb talle naljakaid nägusid, paneb lutti suhu ja käib oma mänguasju ja raamatuid õele tutvustamas. Rahu maa peal ja lastest hea meel :)
Arles.. ma tunnen temast koguaeg puudus ja ma olen üpris kurb, et me oma spaa-puhkuse edasi pidime lükkama aga.. teeme siis ise spaad - sauna ja massaazivanni, näomaski ja ihukoorimist. Ootan teda koguaeg koju. Lõpuks jõuab ka aga alati üsna hilja. See läheb mööda - pühapäeval on etendus - siis on suurem prooviperiood möödas. Oli ju minulgi üsna tihe proovigraafik.
PS. esietendus läks hästi - esmaspäeval teen midagi maitsvat näksi kaasa ja lähen salvestust vaatama - sebin vb endalegi koopia, siis saan analüüsida, kuidas paremini mängida järgmistel etendustel.
Kaspar tahab vanaisa juurde - peab vist homme õhtul linna minema.
Arlesel oli sünnipäev. Päris raske on sellisele mehele kingitust teha. Käisin mitu nädalat mööda kauplusi ringi nagu kuutõbine - näppisin küll ühte asja, siis teist, lappasin raamatuid, valisin riideid.. NO EI OLE! mitte midagi sellist, mida kinkida tahaks, ei ole.. Siis ühel päeval käisime vennaga raamatu- ja muusikapoes.. plaat! jah, miks mitte!? :) cd - aga mitte selline netist-tõmmatud-ja-kodus-kirjutatud.. hea muusika on seda väärt küll, et poest päris plaat osta. Riiulitelt hakkasid silma kaks plaati, mille üle sünnipäevalapsel hea meel võiks olla:
1. KÖÖK - Telegramm
2. KAGO - Piimaš/Köngerjönks
pakkisin kingid ja peitsin need ära. Mingi aeg küsisin Arleselt, mida ta sünnipäevaks soovib ja ta kehitas selle peale õlgu: "võib-olla midagi muusikaga seoses". Tundsin sisimas rõõmu, et boksereid või t-särki ei ostnud :)
Õiget päeva ei jõudnudki ära oodata - 5-nda hilisõhtul andsin talle kingi kätte. Arles avas pakkepaberi ja tema näolt peegeldus rõõm. jess! läks täppi :) Kuigi lapsed juba magasid, pani ta plaadi vaikselt mängima ja palus, et ma tal juuksed ära värviksin. mulle eriti ei meeldinud see mõte, sest ta näeb oma soenguga päris hea välja.. aga kuidas sa ikka sünnipäevalapsele "EI" ütled. Värvisingi - tumedamaks. no, okei, mustaks :D
tegin talle näomaski ka ja läksime tuttu.
Hommikul soovisin õnne ja saatsin mehed tööle - pisema lasteaeda ja suurema juba tiba tõsisemale tööpõllule. tahtsin kodus toad ära koristada, et Arlesel hea meel oleks aga Anni oli erakordselt viril ja koristustöödest ei tulnud midagi välja. Tegin hoopis hunniku pirukaid - viineriga, moosiga ja kaneelisuhkruga ja laupäevaks tordipõhja valmis. Kaspar kinkis isale raamatu "Hakkame pihta, issi!", milles on 72 ühistegevust isale ja pojale ning vinge ahvipildiga kaardi, mille ta ise välja valis.
Õhtul pidasime lastega koos noortekeskuse sünnipäeva - tegime naljamänge, mängisime mälumängu ja jalgpalli, meisterdasime küpsisetorti ja Arles mängis kitarri. siis jooksin proovi. täna on esietendus. Arles etendust ei näe, tal on täna 2 kontserti aga õhtul saame kokku ja tähistame tema sünnipäeva ning saabuvat naistepäeva :)
arva ära, kellel oli sünnipäev? :D
eks ikka kõige suuremal Hello Kitty fännil, keda ma tean ;)
pruuni biskviitpõhja niisutasin kakaojoogiga, peale valge šokolaadi ja toorjuustu kreem, siis cappuccino-kreem ja kõige tipuks martsipanimassist kaunistus.
