vahi vinget graffitit!


... ja teiselt poolt

kui lahe see on? ah!? :D

allikas: internet

kõige lihtsam ja maitsvam püreesupp juhuks, kui külmkapp on peaaegu tühi :)

selle supi idee sain siis, kui Tallinnas asuv Cabaret Rhizome kutsus kõiki porgandipirukale ja porgandi-püreesupile. nimelt sai läbi etendus, mille lavakujunduses porgandeid kasutati ja nüüd oli vaja need kuidagi realiseerida. masu. ei viska ju toitu minema.
samamoodi kodus.. kapis nagu üht-teist on.. paneme ühte patta ja proovime järgi.

1 kartul
1 porgand
1 spl võid
1 klaas piima
maitse järgi soola, maitserohelist

koori ja viiluta juurviljad, keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks, lisa piim ja või, püreeri, tõsta kaussidesse ja kaunista maitserohelisega.

sõin mina, sõi Kaspar, sõi Anni
head isu :)

nukunõud

voolisin kaspari barbinukkudele (ei, ma ei pea imelikuks, et poisid nukkudega mängivad) lauanõusid.. leivakorv, piimakann, mõned kruusid ja nipet-näpet.
valmistatud fimost, dekoreeritud akrüülvärvidega.

käisime toidupoes ja põnnil printsessipildiga märkmik käes. "emme, osta mulle märkmik, palun". "aga kullake, see on ju tüdrukute oma. näe siin on autodega märkmikke ka". "aga ma olen ju poiss ja poistele meeldivad printsessid".

selle peale ei osanud ma midagi öelda, andsin talle märkmiku ostuks vajalikud neli krooni ja imestasin/imetlesin tema täis kasvamist.

Ükssarvikutort

tegin Mailale tordi - kirsimahlaga niisutatud biskviitpõhjal tükeldatud banaan ja kohupiimakreem ja sellel ohtralt-ohtralt martsipani :)
väiksele hobuse-fanaatikule ükssarvikuga tort :)



ja teine tippuudis tänase päeva jooksul lisaks Maila sünnipäevale - Anni kõnnib! :)
päiksekillu perekeskuses on mõnusalt suur ja avar saal ning paari nädala tagused esimesed üksikud sammud said eile õhtul kodus väikese lisa ja tänaseks oli tibil kahel jalal tatsumine selge :)

peaks oma kangelasneiule ka väikse tordi tegema :)

minu papud

sellised ketsid ostsin kevadel.. paar korda sai nendega ka väljas käidud...



... aga see nöörimine on ikka pääris tüütu töö :D
ja üleüldse - kuna need ketsid olid odavmüügis, on paljudel sellised.. kes tahaks endale jalatseid, mida on paljudel?
võtsin appi käärid, niidi, nõela, mõned litrid ja peotäie nööpe...ja sellised nägid mu ketsid välja peale lõikumist, tikkimist, õmblemist ja kantimist ;)




tee järgi või trumpa üle ;)
oma tuunitud papud võid jätta siia kommentaaridesse uhkustamiseks ;)

iseseisvus

minu postitus ei ole vabariigi iseseisvusest.. see on minu poja iseseisvusest.
kui lapsed kasvavad suureks, on see vanematele päris hirmutav kogemus. kuidas on võimalik, et laps, kes seni ei suutnud endale isegi lusikat suhu panna, püksinööbi kinni panemisest rääkimata, on korraga SUUR POISS!?

kuna anni pole veel piuksugi teinud ja möödunud öö uneaeg vastu hommikut saabus, lohistan end kell 11 voodist välja. koperdan riidehunniku ja mänguasjade otsa ja maandun köögilaua ääres. kaspar sööb võileiba.

mh??

kaspar sööb vorsti ja juustuga võileiba ja joob külma kakakod. nüri noaga ülipüüdlikult lõigatud juustuviilud "ma ei julgenud teravat nuga võtta, sellega lõikab näppu."

kakao on kenasti piimast ja kakaopulbrist kokku segatud - tahad teen soojaks ka? mkmm, mulle meeldib külm.

riidehunnik põrandal märgib mõistagi seda, et kassu end ise riidesse pani. kiht-kihilt kontrollin igaks-juhuks üle - aluspüksid, maika, särk, püksid, sokid... kõik on olemas...

riided seljas, kõht täis, rihmikud (õigesse) jalga ja müts pähe, ning naabrilapsi hoovi peale mängima kutsuma.

läbi avatud akna kuulen, kuidas ta veel hoovi peal teistega kurjustab "tänavale ja võõrasse hoovi ei tohi minna!"

minu väike suur mees - varsti viiene.

kassu kassid

Käisime Kassuga kive korjamas ja kui koju tagasi jõudsime, hakkas vihma sadama. Vihmase ilmaga on natuke nohused lapsed toas... või siis verandal :) võtsime kivid ka kaasa ja kui neid piisavalt kaua ühest ja teisest küljest vaadata, hakkab neisse elu tulema.. meie omad meenutasid hirmsasti laisklevaid kasse ja nii hakkasimegi neile nägusid pähe joonistama.





Kivid jäid verandale terveks ööks kuivama, meie läksime ilusti tuppa tuttu. Täna hommikul ei olnud kivid enam kivid vaid hoopis lõbusad kassid, kellele hirmsasti
õunapuu all ja roosipõõsa varjus lesida meeldib..



vaja läks:
erineva suuruse ja kujuga kive
kõikvõimalikke käsitöövärve (kui värvid ei ole veekindlad, soovitan need pärast kuivamist üle lakkida ja uuesti kuivama jätta)
harilikku pliitasit
veekindlat markerit
fantaasiat :)

Hobune eimillestki!

vaja läks:
1 harjavars
1 paar vanu põlvikuid
vatiini
2 nööpi
peotäis kangaribasid (võib kasutada paelu, lõnga vms)
soovi korral õhus kuivavaid kangavärve

ühe põlviku toppisin vatiini täis ja tõmbasin harjavarre otsa. alt sidusin põlviku tihedalt kinni. pole vaja, et keegi pead kaotama hakkaks, eksole :) teisest sokist lõikasin välja ja õmblesin hobu pea külge kaks kõrva. riideribad kinnitasin niidi-nõelaga lakaks, nööbid silmadeks. kangavärvidega nägu viimistleda ja valmis! :)
aega võttis vast tunnikese. saaks ka kiiremini :)

natuke näputööd

Kõik sai alguse jõuludest... kui kalmer (minu vend ;)) annile mängukaared ja nende juurde sobiva suure roosa mõmmide ja täppidega teki õmbles. kuna piiga end juba tagajäsemetele püsti ajab, on mängukaared talle natuke väiksed aga tekk on nüüd hoopis voodis kasutusel :) ja kui nii lahe onu õmbleb nii laheda teki, ei saa ema ju ometigi alla jääda. tekiteost järele jäänud riideribadest õmblesin annile võrevoodi külge pidzaamakoti / mänguasjade ja luttide hoidmise koti. tasku peal on kaunistuseks kolm häääästi armsat nööpi. (mul on nõrkus nööpide vastu :D)



**
leidsin isa juurest oma vanade asjade seast peavõru. päevinäinud ja ludu.. sellise pehmekese, millega mina enam midagi peale ei hakkaks. igav oli ka ja õmblesin sellestsamast roosast riidest peavõrule uue katte.. ja siis lipsukese.. ja lipsu kinnitasin kahe vahva nööbiga... esialgu ei plaaninud peavõruga midagi peale hakata aga kui Anni tuppa käulas oma jalutustoolis, ehtisin ta võruga ja tema omaks see jäigi :)



**
no ja kui on tekk, pidzaamakott ja peavõru, siis tuleb teha ikka täiskomplekt. nibin nabin vuristasin masinal valmis annile uue padja ja padjapüüri ning sitsi-satsitasin kokku kena volangservaga voodilina. ikka needsamad roosad ja needsamad mõmmid :)



sinise roosade triipudega teki heegeldasin annit oodates..

Armastus käib kõhu kaudu...

... vähemalt minul küll :)

ja ma ARMASTAN kevadrulle!!!!
tee neid ja kutsu külla :) ma ei jäta tulemata.


nammii

käisime Raidoga öösel teatris. no olgu - Ugala vabaõhulava juures :) sõime pirukaid ja jõime teed. ajasime juttu ja vaatasime langevaid tähti.

K: kuhu tähed kadusid??
R: otsa said.

:)

mmm.. head pulma-aastapäeva mulle :D :D






ja ilu hulkus mööda linna

Tere hommikust, kallis ;)

mõni hetk on elus ilusam, kui teine. mõni hetk on kohe väga väga ilus...

pannkoogid, maasikamoos, värsked koduaia maasikad, kruusitäis külma piima ja pliidil podisemas "mulksu-kannu" kohv. mõnel hommikul võiks korduvalt ärgata.

nagu lubatud - beebitoidupurkidest õuelaternad

ärkasin.. ja mõtlesin: Vahvlid! Täna peab vahvleid tegema!! ja tegingi. Vahvlid vahukoore ja maasikatega.

pavlova

õhuline. õhulisem õhust. ja sekundiga suus sulav. maasikane, vahune, kerge. õhuline.

anni sai 8 kuud vanaks.

maasikamuusika

eile suutsin teetassi taga Raido peale sinirohekadedaks muutuda, kui ta rääkis, et neil maasikad valmis on.. mul on 3 suurt peenart aga suud pole veel magusaks saanud. Täna viisin pesu nöörile kuivama ja märkasin üht punakat täppi peenras lehtede vahel. siis veel üht..ja veel.. tõin seelikusaba sees tuppa terve hunniku mesimagusaid mammusid ja nüüd mõtlen... vahukoor?? midagi pidulikku? pavlova!?

:)

mul on hääl ära. ja hirmus köha. ja ma olen enda jaoks läbi ihuhädade taaskord tee võlud avastanud. teine liiter läheb. mõõõnus.
hommikul panen mulksuga kannu pliidile ja terve elamine saab kohvilõhna täis. rüütlisaiad suhkru ja kaneeliga..

niimoodi hommikuplaane tehes ei tahagi magama minna. mõtle, kui hommiku maha magan!:D


PS. sain üle :) päriselt. minu ümber on nii palju ilusaid inimesi. ja ma ei mõtle siinkohal vaid piltilusaid... täiesti uskumatult suurepärasele välimusele lisaks on neil imeliselt kaunis sisemus. hing ja olemine.. niiilus :)

kahju on kohati vaid sellest, et Kassu on neist samamoodi vaimustuses, et kipub vahest - päris sageli - unustama, et tal on kuskil ka isa. kuidas igatseda kedagi, kelle sa unustanud oled?

aitäh T, D ja D :)

taaskasutus/suveromantika

mitte, et ma romantikat taaskasutaks..
tegin beebitoidupurkidest oma aialehtlasse küünlalaternad.
umbavinge.
ausalt.

/see on nüüd see koht, kuhu tulevad pildid umbavingetest laternatest. jeesss/

"Kassu,mida ma sulle hommikusöögiks teen?"
"Mul ei ole kõht tühi, ma juba sõin."
"Mida siis?"
"Šokolaadi ja vahvlit."


there goes my comfort-food...

still hurts like a hell.

täidan oma südant armastusega aga kõik see niriseb välja, sest haavad on nii sügavad. Uskumatud hetked, uskumatud sõnad - kas kõik, KÕIK oli võlts ja vale??

did U ever love me like I loved U?


ja kui kaua see hala ja läbu veel kestab?
virutan endale kõrvakiilu - saa üle!

nõrk


nõrk


nõrk




ma olen nõrkuse ori

kõrini

reedel oli kesklinnas kirbukas.. muu kola kõrval pakkusin müügiks ka omaküpsetatud plaadikooki ja kaneelisaiu. küpsetasin terve päeva - kokku 35 tk kooki ja 65 kaneelisaia. soojad saiad läksid nagu soojad saiad. Enamus oli müüdud enne, kui jõudsin kraami letile tõsta. tulus.
pühapäeval käisin ramsil saialetiga - 90 muffinit (pooled rosinatega, teised šokolaadiga) ja 80 kaneelisaia. sama tulus. natuke muffineid tõime koju tagasi ka aga kuna esmaspäeval oli anni sünnipäev (7 kuud!), oli hommikul väga mõnus alustuseks muffin põske pista ja lonks kohvi kõrvale rüübata. Eile tegin saiavormi ja küpsisetorti, täna küpsetasin 6-7-8 pitsat - kes neid lugeda jõudis - mis ahjust tuli, otse taldrikule ja kõhtu :D elis ja denga käisid külas, kõhud said kõigil täis. elis tõi veel omaltpoolt koduseid muffineid kaasa - kuigi mul on muffinitest kergelt kõrimulguni, olid need tõepoolest imemaitsvad.

ei taha enam küpsetada - kõrini! :D kõõõ-ri-ni!
villul on sünnipäev - teeks talle tordi? ahju-kiusatus on peal küll aga hoian end tagasi.

tahan endale kohvikut. kui kellelgi on kohvik ära anda, andke märku :)

minu kodu... unistustes...

armastusest nööpide vastu

mulle hirrrrrrmsasti meeldivad nööbid.. mu vanaemad mõlemad kogusid nööpe ja minu suureks õnneks jäid need aardeid täis purgid ja karbid mulle. poest ostan vahest nööpe pelgalt selle pärast, et need on niiiii ilusad ja head. (kes kunagi kangapoest nööpe ostnud, teab, kui hirmkallid need pisikesed pudinad on) kunagi tegin vanadest nööpidest kardina.. (päris mõnus taaskasutus-idee ;) ja kõige soodsam moodus endale nööpe hankida, on kõikvõimalike kaltsukate soodus-kastid - kui rõivad on kulunud ja katkised, ei tähenda see veel, et need väärtusetud oleksid - vaata nööpe! eriti armsad nööbid on väikelaste riietel..



ehk siis.. tänane aplaus kuulub nööpidele :)

kui tekib isu millegi väga erilise järele, võid nööbid ise valmis pusida. Selleks vajalikku polümeersavi saab ntks Centrumi kirjatarvete poest...






need polümeersavist nööbid ootavad endale uusi omanikke ;)

?

kui sa kedagi väga väga armastad ja ta sellest ei hooli, on see tema üle- ja enese alahindamine.

kas sa armastad teda nii palju, et võiksid temaga maailma lõppu minna?
kuid kas sa armastad teda nii palju, et võiksid temaga siia samasse paigale jääda??

*

mu aed õitseb ja mina selle sees
sõrmed muruvaiba sisse juurduvad
rõõmupisaratest kastevees
ja varbad ülal taevasina puutuvad

soojast mullast rüüpan sõõmu
ja naudin üks olemise rõõmu

hiirekõrvus tärkavad huuled
ärkab hingeaurus varakevad
üle lauba tormavad tuuled,
avalisilmi silmad kinni suudlevad


olla on hea

jamad

igavene jama on selle kodu leidmisega. esiteks pole ykski taskukohane ja teiseks.. need, mis sobiksid v meeldiksid pole kaugeltki taskukohased... olen paari korterit piilumas k2inud... no jama kyll, kui ma selline valiv olen ja t2pselt oma soove tean. peaks vist nendele maakleritele helistama.. muidu hellitavad lootust, et 2kki kolingi sinna 2-toalisesse, mis viinapoe k6rval oli v6i sinna hirmkallisse, mis raudteejaama taga on..

m6tlesin, et sebiks endale mehe.. j2lle jama... vaja oleks suurt rahakotti ja uhket elamist aga meeldivad ikka va need vaesed tudengid ja kunsti-inimesed :D

ja yleyldse... mesimumm sumistab akna taga.. hirmsasti tahab sisse saada.. oi kullake, ma pole sinu lille6is, otsi aga edasi :)

teisip2eva ei jaksa 2ra oodata.

20. päev viljandis

ma olen linna kolides nii palju muutunud.. minu jaoks on järjest enam tähtis see, milline ma välja näen - küüned, juuksed, rõivad, jalatsid ja kõik muu. ja ega see tegelikult halb ei olegi - laustibindusse ei sukeldu aga natuke naiselikkust ei tee paha.

läinud reedene pidu on üks neist, mis pikaks-pikaks ajaks meelde jääb.. väga mõnus oli. villu õpetas mind meestele külge lööma ja ülejäänud õhtu kontrollisin, kas õpetused ka vilja kannavad? kannavad ;) mehi jalaga segada ja riburadapidi sabas ka - egooo...

mõtlesin, et raske on. noh.. nii iseseisvalt.. ei ole ju kunagi päris omaette elanud - otse isakodust mehe juurde. aga ei ole raske.. avastasin juba, et isegi arlesega koos elades elasin tegelikult üsna omaette.. sest olgem ausad - palju teda ikka kodus oli.. sõi, magas ja läks jälle.

kaspar tahab minu juurde. kasvataja helistas täna, et kaspar nutab terve hommiku ja tahab minu juurde.. läheme isaga talle maale järgi. mina igatsen tema järele ka hirmsasti. pühapäeva õhtul nägime viimati ja eilne oli suur igatsuse päev.

kui kaidot ja raidot õhtuti ukse taga kinu tegemas ei oleks, oleks päris igav. üleeile olin juba vaat et lahti riietumas ja magama minemas, kui mehed nõudlikul toonil uksele klohmisid. jaa - jutt on neil hea aga tegudemeest pole kuskil :P

lippan nüüd. vaja aknad ära pesta, et õhtune päikeseloojang läbi sopa-akna tuppa ulatuks, vaja paar peenrast plehku pannud krookust uuesti taltsaks teha, vaja annile vesivõimlemise ja nahaarsti ajad kirja panna ja õhtul on maakleriga korteriotsingu kohting.

kui ülemiste naabritega nõule saan, saan ehk wifisse ja sagemini kirjutama. vennal on hirm-aeglane nett ja siia võib tõesti kui mitte ära surra, siis lehtede laadimise peale magama jääda kindlasti.

ps. rein ütles, et kui sa oled üksik, ei tunne keegi sinu vastu huvi... nii, kui keegi silmapiirile ilmub, oled kohe risttule(de) vahel... ja nii ongi - pikk üksi põdemine ongi vaid pikk üksi põdemine aga nii, kui ilmub üks, tulevad ka teised... ja oska siis valida.. :D

kodus ja võõrsil / kodu võõrsil

olen blogi nii omapäi jätnud. andestust.
aga samas on elu mind viimasel ajal nii palju pillutanud, et .. ei ole mahti ja tegelikult ka mitte võimalust igapäevaselt postitusi teha.

kunagi teen ehk terve sarja postitusi teemal "katriniga kodu kauniks" :)
siis kui oma kodu sisustama ja korrastama hakkan. seniks aga - naudin kevadet ja rentslis voolavat kevadvett, päikest ja linnulaulu. tulge noore kunsti festivalile - kevad saab hoo sisse ;) (aprilli lõpp, mai algus - viljandis - igalpool)

'

täna on jälle üks neist päevist, mis võiks olemata olla. oleks kõigil lihtsam. kolmas septolete - suu on ühtlaselt tuim aga kurk valutab ikka veel. kaspar arsti poolt terveks tunnistatud. arles suht haige...

kui pimedas kodu poole sõita, paistab alevi kohal õhtuvikerkaar. (kaspar kangus)

kaspar pikutas eile diivanil, vaatas tühjusesse ja arutles omaette: "kõik ilusad asjad saavad ükskord otsa. Kõik filmid saavad otsa ja mängud saavad otsa.." väike filosoof mul.

arles ostis meile uue auto. v noh, mis auto :D bussi! päris ilus ja ruumikas. ja kolki saab, kui me sellega suvel mere äärde või võrumaale v kuskile ei sõida - selline masin on loodud ratastel puhkuseks :)

olin eile päris haige. kohe nii haige, et voodist tõusta ei suutnud. kutsusin isa endale appi - mitte niivõrd põetama, kui lastega tegelema. tulid koos kalmeriga. isa tegi pannkooke - peale suurt oksemaratoni suutsin mõned koogid ära süüa ilma, et need välja oleksid tulnud. ja täis kõhu peale julgesin aspirini ka võtta. siis hakkas parem. kohe palju parem. koristasime isaga toad ära, sorteerisime sokke ja pesu ja rääkisime maast ja ilmast. mõnus. anni ja kaspar nautisid vanaisa külaskäiku täiel rinnal ja kukkusid mõlemad magama niipea, kui vanaisa lahkus.

kaspar paraneb. uusi punne pole ammu juurde tulnud nign vanadel on kärnad peal. ta on arukas poiss ja teab küll, et kratsida ei tohi.

õhtupoole loodan keraamikaringi minna - teeb tuju paremaks. kuigi tegelikult.. juba ongi parem :) no.. siis teeb VEEL paremaks :)

ma olen väsinud...

ma olen väsinud üksiolemisest. Ma olen väsinud sellest, et arlesel on koguaeg töö, proovid, esinemised. Ma olen väsinud sellest, et veedan nädalalõpud alati üksi. Tagasi nullpunktis. Kas ma nõuan tõesti liiga palju?

...you gave me nothing - now it's all I've got...

Ei, ma ei arva, et keegi nüüd oma kohustustest loobuma peaks.. lihtsalt.. ära kuluta aega, mida sul pole. Perega veetmiseks planeeritud aeg on juba ette kulutatud aeg ja sellele ei saa muid kohustusi liita.

Jajah.. kui sul on kaks väikest last, siis sa ei peagi väljas või pidudel käima - siis sa peadki kodus oma lastega tegelema.. aga ma ei ole ju ainus meie peres, kellel kaks last on.. miks siis reeglid ainult minu kohta käivad?

muudkui üritan ja püüan.. üritan ise hakkama saada ja teiste abil.. aga ikkagi tulevad pisarad.. ikkagi olen ma niiii väsinud.. niii kurnatud.. nii... õnnetu. Õnn jättis mu maha.



Ja siis tulevad pisarad.. ja kaspar hüüab teisest toast: "Emme, mis on?"... Ja siis ma tunnen ennast taas läbikukkuja ja halva eeskuju ja üleüldse nõrga inimesena. Kuidas seletada nelja-aastasele, kes tegelikult saab juba päris hästi aru, mis toimub, et tegelikult on kõik korras.. emme on lihtsalt väsinud..

ja ma isegi ei tea, miks ma seda praegu siia kirjutan - kas selleks, et kui paha tuju lahtuma hakkab, ikkagi mõista, et need tunded olid päriselt ka olemas? Selleks, et ma kõike ilusamaks ei saaks valetada??


andke mulle andeks. ja unustage see ära.

aegade hägust...

postitus ühest mu vanast blogist:
-----------------------------------------------------------
Miks peavad naised tegema kodus kõiki majapidamistöid?
Kolmapäev, 13. juuni 2007 Kell 17:53.

Sest meestel on vabandus - me käime tööl... Nojasiis!? Naised käivad ka tööl. "Kas ma siis ei tee piisavalt?" küsib mees silmi laisalt arvutiekraanilt tõstes.. Kui ma juba teist aastat ootan, et kardinapuu lakke pandaks, 3 kuud, et pilt seinale saada ja ma ei tea mis ajast põrandaliistud panemata on... Juvist ei tee.. Kui elutoa, köögi, koridori, lastetoa ja wc remont minu tehtud on ning tapeet ainult seeläbi meeste poolt magamistuppa pandud sai, et ähvardasin laps süles vanemate juurde tagasi kolida. no tõepoolest - vist ei tee.. Kui raske saab olla 3-e augu seina puurimine ja paari naela põrandaliistu tagumine - too mulle see paganama trell ja mul ei lähe meest vajagi. Elagu handyman naised!

Märksõnad:

eriti kuri
----------------------------------------------------------


no nüüd võiks vast liistud paika panna.. ja ega kardinapuugi paha teeks... (see korra juba oli üleval aga tuli sama targalt alla tagasi)

PS. ILUSAT KEVADET!!! :) jajah, see on nüüd käes - kauaoodatud kevad...

Kaneelirullid - Mmmmm :)

Kui poja on haige ja ainus asi, mille järgi isu tekib, on kaneelisaiad, tuleb kaneelisaiu tegema hakata.