28.8.08

muutuste tuules :)

kuna mu sinihamba-vidin on siimu käsutuses ja arvutimasin ilma selleta pilte vastu ei võta, jääb täna söögipostitus ära. (ausalt-öeldes ei teinudki ma täna süüa vaid hoopis remonti) küll aga tuleb KÖÖGI postitus :)

Arles armastab vabadel hetkedel pikutada ja ajakirju sirvida.. kuna tal endal ühtegi "erialalist" ajakirja ei käi, on sirvimiseks kas kioskist ostetud FHM või mõni naistekas (kroonika vms..) Ühel mõnusal päeval ilmus ta köögiuksele, et tagastada mu üsna ammune ajakirja KÖÖK number.. kogun neid köögilaua riiulisse ja arvasin, et olin selle numbri kuskile ripakile jätnud.. aga ei :) meespool oli ise KÖÖK'i näppu võtnud ja otsast lõpuni süvenenult läbi lugenud.. lisas veel: "lugesin seda grilli-lisa ka, selle peab uuesti läbi lugema, sest seal oli palju huvitavat, ent kõik ei jäänud meelde." ja tal tekkis tõeline huvi toidu vastu - toidu kui maitse-elamuse, mitte niivõrd kõhutäie vastu... see on üsna hea märk ja killuke lootust, et ühel heal päeval - sõbrapäeval või meie kohtumise tähtpäeval või pulma-aastapäeval õnnestub see mees ka restorani vedada... mitte piirduda McDonalds'i lasteeinega vihmasel pulma-aastapäeval auto eesistmel eksinuna kuskile Tartu tööstuspiirkonda... (kuigi see oli väga naljakas ja armas esimene pulma-aastapäev ;))

inimene harjub kõigega - kui teda piisavalt vabas vormis harjutada.. kui ma mõne aasta eest oma sünnipäeval sushi't pakkusin, ütles arles, et see ei ole õige toit ja sellest kõhtu täis ei saa.. samas - olles paar ampsu ära proovinud, märkis ta, et see on üks igavesti vinge suutäis külma õlle kõrvale :) nüüd on sushi meie kodus üsna sage külaline :)

ja mehele, kes suppi lurriks peab ning lõunaks kartulit-kastet nõuab, saab ka supi sisse sööta - see tuleb lihtsalt piisavalt tihe teha :)

inimene harjub kõigega :) ka hea söögiga.

21.8.08

Taas iseseisvad

Eileõhtune öölaulupidu mõjus mulle pidulikult ja veel pidulikum oli tänane hommik - tubades põhjalik koristustöö tehtud, küllakutsekõne vanematele ja kook ahju :)

Šokolaadi-biskviitpõhjal on kirsikeedis ja vahukoor, peal hunnik riivitud šokolaadi ja šokolaadinööbid.



riivitud šokolaad annab tordile mõnusa maitse - nagu vanasti teatri puhvetis - vanillijäätis riivitud šokolaadiga :)

19.8.08

Külalised (kõik saab korda :))

Raido on jälle meil külas. nii umbkaudu nädalaks.. ja see "jälle" ei ole üldse "tüdimuse-jälle" vaid pigem "rõõmu-jälle". Mulle meeldib, kui külalised tulevad vähekesi ja pikaks ajaks :) neist kasvavad nagu mõnes mõttes pereliikmed - aitavad kraanikaussi seina panna, nõudepesumasinat järgi ühendada, koridoris puuduoleva paani tapeeti seina panna, pesevad enda järelt kohvitassi ära ja mängivad õhtul lapsega :)

Raido tuli ja ehmatusega avastasin, et mul pole hommiku-võileivaks leiba ega saia leivakastis... ma pole just sage pannkoogi-küpsetaja ent nüüd tuli ennast varahommikul voodist välja ajada ning kooke tegema asuda.



Kui Kassu tunnike hiljem voodist välja puges ja veel unesegase peaga elutoa diivanile maandudes pannkoogi näppu sai, mõmises omaette kooki pugedes: " mulle maitseb pannkook. vanaema on ka hea"


:)

18.8.08

mandliriis


vaatamata üsna magusale nimele, on tegu hoopis praekõrvasega.

100g. mandlilaaste
2 klaasi sõmerat riisi
soola
oliiviõli

keeda riis soolases vees. kuumuta pannil pisut oliivõli ja rösti mandlilaastud. kurnatud riis kuumuta pannil koos mandlilaastudega. vajadusel maitsesta soolaga. lihtne! ;) riis võtab kerge mandli-maitse ja sobib imehästi igasuguse prae kõrvale.

ps, minu ämm armastab riisi praadida purustatud soolapähklitega (pähkliriis) - siis ei ole praadimisel vaja soola lisada. minule meeldib mandliriisile pisut tšilli-pulbrit lisada..

kõrvale sobib mõni külm kaste (majoneesi-hapukoore-küüslaugukaste, tuhande saare kaste, tomati-kurgi-hapukooresalat vms)

jäätis

kaspar käib nagu hambavalu sabas ja nõuab magustoitu. maaaa-guuus-toi-tuuuuuu!!! pisukese mõtlemise peale mõistsin, et ta on tegelikult magusa ampsu ära teeninud küll - tublisti tube koristanud, hommikuks tegi röstikuklit mulle, käis ise vannis... külmkapis suurt midagi ei olnud - pakk vahukoort ja sidrun muu eklektilise seas.. põhimõtteliselt hunnik asju, mis omavahel kokku toidu sisse ei sattu... nami-nami aga andis sidruni ja vahukoore peale vastuseks sidrunijäätis :) tegin retseptist poole koguse ja juba külmutamata kujul maitses see päris hästi :)

mulle poejäätised ei maitse.. enamasti.. seda enam on põhjust jäätisemasin osta ja ise valmistama hakata :) loodan meespoole ka sellega nõusse saada..

nüüd hiljem:
jäätis tuli väga jäätise moodi - pisut ehk liiga magus minu maitsemeele kohta aga see-eest aus - vahukoor-suhkur-sidrun :)
ja kasparile maitses väga ;)

17.8.08

sõrnikud

retsept nami-namist. Minul oli kohupiim rosinatega ja jahu läks pisut rohkem, kui retseptis toodud aga maitsesid need sõrnikud ikka väga hästi :) ps. retseptis soovitatud süüa keedise või magusa hapukoorega.. mina olen lapsepõlvest saati tavalise hapukoorega söönud - sõrnikud ise juba magusad ju :)

15.8.08

marjane ja mahlane hommikueineks.

mida teha nende pisikeste pirni- ja õunapunnidega, mis päris küpsed veel ei ole aga mida tuul iga päev puu otsast alla pillutab? koduaia toormahla - väiksed õunad ja pirnid ja hunnik punaseid sõstraid mahlapressi! ja kui sellest veel ei piisa, siis paar jäätisepalli juurde ja korralikult läbi rapsutada :)
kõrvale kausitäis küpseid mesimagusaid tikreid...

hakkliha-tomati-kaste pastale


2 väikest sibulat
3 küüslauguküünt
500 g hakkliha
praadimiseks natuke võid
maitse järgi maitseaineid (minu lemmik siinkohal Santa Maria Taco spice mix + basiilik + sool-pipar)
0,4 l tomatimahla
paar spl paksu tomatipastat
spagettid (500g)

haki sibul ja küüslauk, kuumuta sibul pannil võis kuni see on klaasjas ja lisa küüslauk, kuumuta, lisa hakkliha, pruunista ning lisa maitseained. vala peale tomatimahl ja lisa tomatipasta, kuumuta, kuni kaste pakseneb.. al dente'ks keedetud spagettid nõrutada ja tagasi keetmispotti - kaste peale ja kuumuta läbi. muidugi võib kastme ka eraldi pastale serveerida aga mulle meeldib, kui kastme maitse kergelt makaroni sisse on imbunud.

õunakooki isale

mu vanakooli maiasmokast isale meeldivad magusad üllatused :)
eile käisime Kassuga vanaisal külas ja seniks, kuni paps tööl oli, tegime mahlastest värsketest koduaia õuntest plaadikooki, mille sisse surasime kõike, mida vanapoisist vanaisal kapis leidus - pannkoogijahu, muffinipulber, kookoshelbed, oliiviõli, fariinsuhkur, Kaspar tõi õuest väikse korvitäie õunu, mis said puhastatud ja tükeldatud ning kõige peale veel kookoshelbeid, mandlilaaste ja veel fariinsuhkrut.
hämaras köögis kook plaadil

ja hiljem vanaisa taldrikul

limps

Jane käis maasikaid korjamas ja nende sealne maasikatalu toodab ise maasikalimpsi. Ja ta tõi pudelikese mullegi. Kaspariga kahase jõime selle ära ja kiitsime heaks :)

minu väike Langebraun

lapsepõlvest mäletan nelja mälupilti viljandi lossivaremetest. esimene pilt on kassikäpajäljest peaväravas.. kui sinna näpud sisse panna ja midagi soovida, läheb soov täide. tean seda päris kindlalt, sest kolme-neljasena sain endale jõuluvanalt kauaigatsetud punased botikud. kuidas jälg üldse müüri sisse sai? kui savitelliseid enne põletamist kuivama jäeti, jooksis pottsepa kass üle telliste ja üks selline kivi sattus müüri sisse värava kõrvale... nüüdseks on kassikäpajäljest üsna vähe alles, sest ajudeta vandaalid on selle puruks peksnud ja üles leiab jälje vaid see, kes kindlalt selle asukohta teab...

mälupilt number kaks: maavanaema klaaskapis oli suur martsipanist pilt.. lainelise servaga nagu pirukas. martsipanpildile oli reljeefselt surutud ja hiljem käsitsi üle maalitud vaade viljandi lossivaremetele. kapis oli alati väike teekann, milles kalevi minišokolaadid "anneke" või "nurr" - neid võisime maiustada aga martsipanist figuure puutuda ei tohtinud.. sellegipoolest olid magusast massist piigal tallad hambajälgedega ära kraabitud ja viljandi vaatega pildi servad kergelt näksitud..

kolmas mälestus on mingist vabaõhu-üritusest.. maituli vms.. palju rahvast, kukerpillid, äädikane šašlõkk ja lõke. oi, kuidas mulle meeldis väiksena kaua üritustel viibida.. (ma olin üsna asjalik laps ja võisin mitu-mitu tundi vaikselt oma kohal olla.. seepärast võeti mind rõõmuga teatrisse ja kontserdile kaasa) igatahes on kogu see melu ja rõõmus rahvamass mulle sügavale mällu süübinud.. tänapäeval on küll samad varemed ja sama rahvamass, sama muusika ehk isegi aga inimestel pole lugupidamist.. ei teiste ega enda suhtes. juuakse täis ja kakeldakse-karjutakse ja ollakse nõmedad...

viimane mälupilt pärineb ka nana (maavanaema) vitriinkapist - pisike tuhatoos kuldse randiga... rant ja serva muster on küllaltki kulunud aga pilt sellel on väga selge ja väga tuttav.. see värav selle kassikäpa jäljega :) ja mõne aja eest leidsin pisike suveniir-tuhatoosi üles ja mu rõõm ei ole otsatu selle pärast, et tegu on kuulsa Langebrauniga või, et oksjonitel need vidinad hirmkalli hinnaga müügis on... see on killuke mälestust. killuke minu lapsepõlvest - see killuke, mis ütleb "vaata, et sa seda ei puutu, kui kunagi suureks saad, saad selle endale aga praegu ära seda puutu"



nüüd tuleb vääriline vitriinkapp muretseda ja oma laste ning kunagi ka laste-laste jaoks mälestusi ja ajalugu koguma hakata :)