vastlad

Esmaspäeval käisin Viljandis noortevolikogu vastuvõtul. kutse tuli ja viisakas on ju minna, kui palutakse :) Esimese hooga ehmatas natuke ära ka - terve saalitäis tublisid ja hakkajaid noori, kõik mingi saavutuse pärast kohale kutsutud. Mina aga niisama - lihtsalt sellepärast, et vean noortekogu ja topin oma nina igalepoole :D Õnneks märkasin mõne aja pärast tuttavaid nägusid - Mart, Juhan-Mart, Monika, Kaur, Agnes, Kristjan ja Krissu :) vähemalt vestluskaaslased on olemas. ja veel millised - esialgu üsna morn õhtupoolik sai tõeliselt nalja ja naeru täis.
Siis kukkus kell - pidu sai läbi, tõllad muutusid kõrvitsateks, kenad noormehed hiirteks ja trepp oli jalast pudenenud kingi täis. Kutsusin Arlese endale järgi ja sõitsime kodu poole.

Alles mõni kilomeeter enne Kolga-Jaanit meenus, et teisipäeval on ju vastlapäev! ja meil ei ole ei hernesuppi, ei vahukoort, ei kuklit. "kas läheme Põltsamaale poodi?" - Arles loeb mõtteid :) Plaan oli osta kukleid - mitte valmis vastlakukleid vaid näiteks rosinakukleid ja vahukoort. kukleid ei olnud - ei maximas ega selveris.. mitte ühtegi. ok - võtame siis vahukoort, ma teen muffineid ja paneme sinna vahukoort vahele! aga... ka vahukoort ei olnud üheski poes. FAIL-FAIL-FAIL trummeldas mu peas. vastlapäev tuleb läbikukkumine! :( igaks-juhuks võtsin poest kaasa paki kuivpärmi, sest ka presspärm oli otsas ja sama targalt sõitsime koju tagasi.

Ma ei ole kunagi kukleid küpsetanud. Saiataigen ei ole mul kunagi õnnestunud. Väriseval käel panin piima kastruliga pliidile soojenema, segasin pärmipulbri jahu sekka, riivisin pisut muskaati ja puistasin jahusegule suhkrut, soola ja kardemoni. Kui piim oli käesoe, sulatasin sinna sisse pool pakki võid ja lisasin vedeliku jahusegule. tibake jahu veel juurde - et taigen oleks "õige" ja jätsin kerkima. Kerkinud tainast vormisin väiksed pallid ja jätsin plaadile kerkima. ja siis ahju. Arles tõi kohalikust poest vahukoort, vahustas selle (sest mina suudan selle alati võiks kloppida) ja kuklid tulid ahjust. Ja ei olnud üldse FAIL! :) täitsa OK oli :) kohe täitsa OK..


Anni sai näpuotsaga vahukoort maitsta aga enamus sellest ei jõudnudki keelele :D

killud

käisime juuksuris. Mina ja Kaspar.
Kaspar juuksuritädile lõikusmasina kohta: sellega saab habet ka lõigata
tädi helgi vastu: jajaa, siis kui sul habe kasvab, siis lõikan sul sellega habet ka
kaspar: ei, siis ma lähen kooli


Arles ja Kaspar sõidutavad Raido töölt koju:.
Kaspar Raidole: Joodikud ei tohi autoga sõita. viime su ruttu koju ära!


Kaspar istub kingariiuli otsas - üks peegel ees, teine käes. vaatab oma peegeldusi ja arutab omaette:"see olen mina, see olen mina, see olen mina ja see olen mina, see olen mina, see ka olen mina.. oi, see ei ole mina. see on puhta saabas!"

naistekas.ee :D

ma ei loe muidu igasuguseid naisteportaale aga msn-i tekstiaknas vilkus tekst: "kas truudus on oluline?" ja mind hakkas huvitama..

copy-paste:

Tõsise suhte puhul tundub truudus olevat hädavajalik „element“. Kuidas sa ikka saad ennast mitmes mõttes avada inimesele, kes oma hinge, keha või mõlemat aeg-ajalt teise naisega jagab? Siingi on aga „võimalikud variandid“.


„Ega ma usaldusega ei k..i, vaid kehaga,“ kirjutas keegi mees hiljuti naistekas.ee kommentaarides. Kas on see järjekordne asi, mida meil, naistel, tuleks meestelt õppida? Mõned naised oskavad seda juba loomu poolest: võtavad, mida neil vaja, ja kõik. Järgmise korrani.

Aga nendegi haavamatus mõraneb. Selleks on vaja vaid üht: kiindumust.

Hiljuti tõestasid teadlased, kellele meeldib tõestada asju, mis teistele inimestele on aegade algusest selged, et seksimise ajal tekib naiste kehas oksütotsiini-nimeline hormoon. Teadlased nimetavad seda armastuse hormooniks ja see tekitab inimestevahelist usaldust, empaatia- ja armumistunnet. Seda hormooni tekib ka meestel, aga tunduvalt vähem.

Mis sellest järeldub? Et isegi kui paar on otsustanud „lihtsalt“ armukesed olla, kiindub üks neist teisesse peagi paratamatult. See üks on enamasti naine. Ja kui hing on mängus, ei piisa enam ainult kehast. Nüüd vajab naine tunnet, et ta võib meest usaldada.

Mees aga, kes ei pruugi olla samamoodi kiindunud, „k...b“ endistviisi ainult kehaga, mitte usaldusega, kui veel kord kommentaatori sõnu kasutada. Meeletu seks ei takista teda järgmisel päeval teise naisega sama tegemast. Kui pole usaldust, siis ei takista teda miski.

Pole vist vaja öelda, kes varsti hullult haiget saab. „Kuidas ta võis niimoodi teha, kui...“ Ilmselt on kõik naised seda refräänina korduvat kummituslauset sajal erineval moel lõpetada püüdnud ja jäänudki vastuseta. Sest naise jaoks on selline käitumine absoluutselt arusaamatu ja võimatu, samal ajal kui mees ei oskagi seletada, miks ta nii tegi. Nii lihtsalt juhtus, ja see polegi tema jaoks midagi erilist.

Milleni ma tahan välja jõuda: see vist pole tõesti midagi erilist. Meiegi võiksime endale rohkem sellist käitumist lubada. Tõepoolest, seksitakse kehaga, mitte usaldusega. Armastatakse seevastu hinge ja usaldusega. Tehkem siis neil kahel hormoonide kiuste korralikult vahet ja osakem neid lahus hoida.




tõsi.

ma ... end!

hopes were high..

jamie

ma olen täiesti.. ei oska seda isegi seletada... lennutatud? lugesin jälle jamie itaalia läbi ja hakkasin netist lisa otsima.. ohjeldamatult palju videoid ja kraami, lihtsalt ahmin :) mulle meeldib. hea tunne on.. täitumise tunne. nagu jõud ja vaim tuleks tagasi. rõõm toidust ja selle valmistamisest. on ikka hea, kui inspireerib.

selveris partnerkaardiga Jamie kruusid al. 75.-
arvata on, et täna lähen selverisse :D


Wanted!

signed edition, mees..

aah


FAIL - tassid olid otsas ja pood pandi kinni.
nuuks

2000

kuidas see küll juhtus!? :)
2000 kiikamist siia blogisse on vahepeal täis saanud.
Palju õnne :D

soovilugu kah siis juba :)

toit

Arles: miks need spagettid sellised pruunikad on? tegid kaneeliga midagi v??
tere-aitäh-jah! need on täisterajahust.



väike viktoriin ;)
Arva ära, mis on pildil? Kõige kiiremini kõige õigemini vastanu saab minult väikse üllatuskingituse!! ;)




ARVAMINE LUKUS! õige vastus on KALI. Kõige täpsema vastuse andis Veronika ja tema kontaktandmeid ei pea ma isegi uurima hakkama :) Verxu - saad juba täna oma väikese üllatuse kätte :)
suur tänu kõigile vastanutele! kavatsen ka edaspidi kingitusi ja nänni jagama hakata :)

kuld

see lehekülg siin.
no ära kasvõi mine toast välja.

seier-tüdruk

Anni naeratab ja naerab. Nagu teletupsude päike - nii rõõmsa kilgatuse ja lalinaga. Väike päike... Ta nii tahab rääkida.. või siis.. ta räägibki ja ma nii tahan temast aru saada.. ta räägib palju, seletab mulle koguaeg ilma-asju ja universumi saladusi aga ma olen nii rumal. minu jaoks tunduvad kõik tema sõnad suured, pehmed, roosad ja magusad. nagu vahukommid. ja ta vaatab mind jälle sellise pilguga, nagu mõtleks: "kui täiskasvanuks saamine tähendab nii rumalaks jäämist, siis ma ei tahagi täis kasvada"... ära kasvagi :) laps on hea olla. jää igavesti lapseks. lastel on väike päike igas päevas ;) suurtel ka tegelikult aga nad tihtipeale ei oska seda näha..

Panin Anni tekile siputama. Avastasin, et ta peaaegu keerab ennast seljalt kõhule... aga lahe on see, et ta liigub nagu seier. Ehk siis mina panin ta peaga ukse poole ja ta sahmerdab ja tõukleb (tõukamisega pole siin mingit pistmist, pigem tõuguliku liikumisviisiga), lükkab ennast jalgadega ja krussib teki selja all krookesse ning ongi ennast 180 kraadi ümber keeranud.. nagu kella kuue pealt kaheteistkümneks. See on nii väike asi aga ma olen igast tema edusammust ja uuest oskusest täiesti sillas :D

ja aeg läheb. Kaspar on juba neljane. sama palju veel ja Anni on neljane. ja Kaspar on siis juba koolipoiss.. aeg kaob (rõõmud jäävad - HAHA) Lapsed on elu seierid. Tiksuvad verstaposte ja ilusaid aegu.

tsirkust ja leiba

käisin täna proovis.. etendus hakkab ilmet võtma... nagu ikka, mängin mina narri.. külatotukest, juhutöödel käivat joogilembest Triinut, kes armastuseleegis kõrvetada saab.. vähemasti pakutakse meil laval pannkooke, võileibu ja napsu :D keset neljandat pilti käis lava kohal hirmus sahmimine.. nagu lind oleks puuri või püünisesse kinni jäänud. maris ehmatas.. me teised ka.. ja siis ma läksin teda otsima - meie väikest tiivulist.. kolistasin redelite ja trossidega aga ei midagi.. ei ühtegi häält ega tiivaraputust. nojah, võib-olla lendas ära.. kuskile .. kõrgele lae alla ja sealt kuskile .. välja? aga ei.. sealsamas, minu kõrval - otse lava kõrval seinal - nii pisike, nii karvane, nii armas.. nii pisikesed sõrmed ja kõrvakesed.. nii armas.. oeh :)


nana-nana-nana-nana-bätmään!

hommikuks tuleb röstlleivale juustu-küüslaugu-määre - inspireeritult õuduslugudest selle väikese sahmerdaja kohta.

hapukoor, riivitud juust, natuke soola, natuke majoneesi ja 1 pressitud küüslauguküüs. sega kokku ja määri soojale röstleivale või -saiale. head isu! hoiab külmetuse ja vampiirid eemal :)

kõige suuremale (magusa) sõbrale

Kui ise ei viitsi/ei oska/ei saa šokolaadikomme teha (õpetus magusa sildi all), võib kinkida ka poe-šokolaadi. Aga selleks, et see südamlikum, isiklikum ja erilisem oleks, võib seda pisut tuunida.

Võta šokolaadilt ümbrispaber ära. Foolium jäta alles.


Mõõda värvilisest paberist ümbrispaberi suurune tükk ja lõika välja. Voldi ümber šokolaaditahvli, et näha, kuhu jääb keskkoht.


Asu paberit kaunistama :) Kasutada võid käsitöö-templeid, näpuvärve, viltpliiatseid, kleepse, väikseid fotosid, pilte ajakirjadest vms. Fantaasial pole piire :) mina kaunistasin templivärvide ja tintenpennidega.


Sidusin šokolaadile ilusa punase paela külge, tegin samade templivärvidega väikse sildi, kuhu saab sõbrapäeva-tervitused kirja panna, viimistlesin ümbrispaberi ja -
VOILA!


pildid on klikatavad

tegin kommi, tegin-tegin

juhuks kui keegi ei usu ;)



nii palju tegin seekord

Haiged lapsed ei magagi öösel
nad vaatavad valget lage
avatud silmil, pisarad palgel
paluvad mõistmatult tuge

(kosmikud)


arles on haige. ma tean et niimõnigi ütleks nüüd parastavalt: KARMA!
veel eile ütlesin seda isegi irooniaga pooleks. nüüd on nii valus vaadata pisaraid. nii kasutu abitus. mida saaksingi mina teha, kui isegi meedikud teda aidata ei oska. ma ei taha talle halba. tõesti ei taha.. ma ei taha seda kellelegi.
teen kõik, mis ma oskan ja saan. ehk hakkab parem... ehk saab öösel magada... ehk peab hommikul eriarstile minekuni vastu...


puhun peale.

päike on täna erakordselt ere. viilkatused moodustavad päikesetõusule ette jäädes hiiglaslikke hambarivisid aga need hambad ei hammusta, need on naeratuses vilksatavad hambad. taevas on hele ja puhas ning korstnast tõusev suits on kodusem kui varem. kütmise lõhn õues - nii argine ja samas..

milliseks mu päev kujuneb, oleneb suuresti muusikast, mida ma parasjagu kuulan. Kuulan, panen riidesse, kuulan, pesen hambaid, kuulan, lippan kohvitassiga elutuppa tuttavaid ridu kaasa lauldes. panen kohvitassi kolksatusega lauale ja potsatan arvuti ette.. "...I just close my eyes and we fall.. Only sky, only sky, let the world be without us tonight.."
parandamatu romantik, ma ütlen :)

Täna olen oma mehele hea naine. Täna on kohe selline tuju.. Et koristaks ära, mis veel pooleli, peseks ära, mis veel pesemata. Küpsetaks talle lemmik-kooki... Oleks kevad, tooks aiamaalt lilledki vaasi :)

asjalik. ha-haa :D

lubasin esmaspäevaks asjalikku postitust. noo.. jah. nüüd on asi sealmaal, et ai-kommeri-ker-kommerid tegin valmis - kommid kookoses, kakaos ja suhkrukaunistustega. anni tekike ootab serva-kantimist, Ingale ja Marisele tegin sünnipäevaks nimelised tassid valmis, tegin pilte ka.. et nagu tõestusmaterjal või nii aga... tegin pilte fotokaga.. ja see arvuti meil siin laual ei tunnista seda fotokat. ja ma olen nii ülbe küll. et telefoniga asju üle pildistama ei hakka vaid ootan, kuni arles noortekast fotoaparaati-tunnistava-läppari tagasi toob ja teen siis eraldi pildi-postituse tänase päeva tegemiste kohta :P