20. päev viljandis
ma olen linna kolides nii palju muutunud.. minu jaoks on järjest enam tähtis see, milline ma välja näen - küüned, juuksed, rõivad, jalatsid ja kõik muu. ja ega see tegelikult halb ei olegi - laustibindusse ei sukeldu aga natuke naiselikkust ei tee paha.
läinud reedene pidu on üks neist, mis pikaks-pikaks ajaks meelde jääb.. väga mõnus oli. villu õpetas mind meestele külge lööma ja ülejäänud õhtu kontrollisin, kas õpetused ka vilja kannavad? kannavad ;) mehi jalaga segada ja riburadapidi sabas ka - egooo...
mõtlesin, et raske on. noh.. nii iseseisvalt.. ei ole ju kunagi päris omaette elanud - otse isakodust mehe juurde. aga ei ole raske.. avastasin juba, et isegi arlesega koos elades elasin tegelikult üsna omaette.. sest olgem ausad - palju teda ikka kodus oli.. sõi, magas ja läks jälle.
kaspar tahab minu juurde. kasvataja helistas täna, et kaspar nutab terve hommiku ja tahab minu juurde.. läheme isaga talle maale järgi. mina igatsen tema järele ka hirmsasti. pühapäeva õhtul nägime viimati ja eilne oli suur igatsuse päev.
kui kaidot ja raidot õhtuti ukse taga kinu tegemas ei oleks, oleks päris igav. üleeile olin juba vaat et lahti riietumas ja magama minemas, kui mehed nõudlikul toonil uksele klohmisid. jaa - jutt on neil hea aga tegudemeest pole kuskil :P
lippan nüüd. vaja aknad ära pesta, et õhtune päikeseloojang läbi sopa-akna tuppa ulatuks, vaja paar peenrast plehku pannud krookust uuesti taltsaks teha, vaja annile vesivõimlemise ja nahaarsti ajad kirja panna ja õhtul on maakleriga korteriotsingu kohting.
kui ülemiste naabritega nõule saan, saan ehk wifisse ja sagemini kirjutama. vennal on hirm-aeglane nett ja siia võib tõesti kui mitte ära surra, siis lehtede laadimise peale magama jääda kindlasti.
ps. rein ütles, et kui sa oled üksik, ei tunne keegi sinu vastu huvi... nii, kui keegi silmapiirile ilmub, oled kohe risttule(de) vahel... ja nii ongi - pikk üksi põdemine ongi vaid pikk üksi põdemine aga nii, kui ilmub üks, tulevad ka teised... ja oska siis valida.. :D
