kööginõud(ed)

kui me oma koju kolisime, oli meil neli supilusikat, hunnik kahvleid ja nuge, kuus imepisikest teelusikat ja neli tassi, neli taldrikut, neli kaussi. külaliste saabudes oli selge - nendest nõudest ei piisa. ämmad hoolitsesid selle eest, et meil oleks sahtel teelusikaid ja tordikahvleid täis. nüüd käis isa külas ja tõi kuus suurt lihavaagnat ning tosin taldrikut juurde.

nüüd peaks külalistele jaguma :) (isa leidis need koduextra leiuaidast ja igasugused allahindlused juurde arvestada, tuli taldriku hinnaks 5.- ja vaagna hinnaks 15.-) seniks, kuni meil kirju-mirju köök ja kirju-mirju laud on, sobivad need väga hästi :) pokaalidega on ikkagi veel tõsiseid probleeme.. minu imekaunid iittalad on nüüdseks kõik katki ja prügikastis, kokku on kapis 13 pokaali, neist 2 valgele veinile ja ülejäänud küll punasele aga igaüks erinev..

endale märgin siia üles, kui keegi kuangi küsima peaks: "mida ma sulle kinkida võin?"
*jäätisemasin
*pastamasin (taignarulliga ei saa nii head tulemust, pealegi saan seda ka polümeersavide juures kasutada)
*veinipokaalide komplektid
*sidrunikoore ribastaja
*metallist ilus rõduriiul - selline astmeline ja mitme korrusega, kuhu potipõllumajanduse sättida saab :)

*mitte mingil juhul üksikuid kruuse-klaase-taldrikuid jne.. (vabandust, aga kohvikruuse jagub meil juba tervele lasteaiale :D)

soe pastasalat/pastapada

kui külmik on peaaegu tühi ja pelmeene absoluutselt ei taha, tuleb pasta keema panna, singiribad pannile lüüa ning aedvilja segu singipalades kuumutada. kui makaronid olid al dente, oli keeduvett nii väheke pasta sekka jäänud, et penned läksid koos veega pannile, maitseaineid ja sortsuke valget veini (oli lihtsalt käepärast), läbi kuumutada ja valmis. :)

kapsapirukas

päris pikka aega on mul kapsapiruka isu olnud. tihtipeale olen isegi mõelnud, et ei hakka ise tegema, astun kivi pagarist läbi, neil kõik pirukad imemaitsvad, küllap kapsapirukaski.. ja tihtipeale unustan linnas jalutades kapsapirukad ja kivi pagarid kus see ja teine ning koju naastes isu jälle peal. lõpuks võtsin ennast kokku ja julgustasin end takka - pole ju varem kapsapirukat teinud, liiatigi veel kartuli-muretaigna põhjal...

pirukatäidis on peaaegu Nami-Nami kapsapiruka täidis, lisasin sinna võis kuumutatud hakitud sibula, soola ja pipart ning rõõsa koore asendasin hapukoorega.
pirukas plaadil...

... ja taldrikul

seene-juustukaste

folgist oli juba põgusalt juttu - enmavähem sama põgusalt uuesti... käisin folgi ajal vahepeal suurest inimmassist puhkamas turuplatsil :D ostsin paar peotäit värskeid kukeseeni ja koju jõudes vaaritasin sulajuustust ning seentest kiire lihtsa kastme praekartulite kõrvale.

vabandused ja välja vabandused

mitte, et ma vahepeal söönud ei oleks aga väga pikka aega ei ole ma midagi mõnusat-ilusat-maitsvat oma kätega valmistanud ... kukeseenekastet pastale küll aga selle kohta on blogipost juba üleval.

suvi on üsna liikuv olnud - käisime kassuga looma-aias ja kohvikus, rock-ramp'il ja nüüd ka folgil. sõime siin-seal. kõige ebameeldivam kogemus oli toidutänava 70-kroonine šašlõkk mis nägi väga isuäratav välja aga maitses/lõhnas nagu gaasiballoon. kõige kurvastavam oli, kui saatsin arlese hiinakasse kevadrullide järele ja nad olid folgi ajaks kevadrullid menüüst maha võtnud. kõige positiivsemalt üllatas hiinaka nuudliports (suur st. SUUR ports kana ja aedviljadega nuudleid koos kastmega maksid ca 50.- ja olid täitsa maitsvad - tsink plekk pange nuudliports toidutänaval oli kolm korda väiksem ja maksis 75.-).
järgmine nädalavahetus möödub suure tõenäosusega Ulgel heamuusikat nautides..

Iris käis külas. seda ei juhtu just kuigi sageli arvestades asjaolu, et ta elab belgias. tõi kingiks karbi šokolaadikompvekke (käsitsi valmistatud assortii. näppisin ettevaatlikult paki lahti ja lasin ühel suus sulada) ja veini (2002a. Bordeaux). kuna kallid kingid isa juurde kaminasimsile ununesid, täpsemat infot hetkel ei tea. oleksin geneievre't ka himulenud aga rasedana on vein maksimum alkohol, mida väikeses koguses tarbida julgen ;)

peale pikka eemalolekut koju naastes, leidsin postkastis ümbriku. minu nami-nami abikoka "edevuse tipp" jõudis kohale! :) roheline popimast popim ja ülipraktiline põll on ehteks nii minule, kui ka minu köögile. siinkohal suurimad tänud nami-nami meeskonnale, eelkõige Pillele!

kell on palju ja emotsioone-elamusi seedimiseks paras ports. vean diivanile tukkuma jäänud poja endale kaissu ja sukeldun unemaale. homme pühin tolmu pliidilt ja teen midagi maitsvat perele söögiks :)

pavlova

üks nami-nami varasematest kooskokkamistest oli pavlova tort. teema oli nii huvipakkuv, et proovisin selle lihtse ent hõrgu maiuse valmistamise ise ka ära :)
beseepõhjal vahukoor ja maasikad.

keskelt jäi beseepõhi kohev ja õrn nagu vahukomm

aasta täis! :)

see ei ole nüüd toidu-teema. see on palju tähtsam teema:)
täpselt aasta eest varavalges oli kõik peaaegu valmis. tort ja veinid olid kohal, toitu juba valmistati, kirik oli ehitud lillede ja kaskedega. istusin oma pähe-punutud soenguga elutoa diivanil ja õppisin kikilipsu siduma.

varsti hakkas pihta. vanemad jõudsid kohale, arles sai lipsu kaela ja juba lippasimegi pruutneitsitega pastoraati riietuma ja ehtima.
taaskohtusime arlesega juba altari ees, kus meid abiellu pühitseti.



esimene aastaring abikaasadena on täis tiksunud. päris meeldiv on olnud :) (Ausalt!)

mulgipuder

Eks neid retsepte on igasuguseid. mina tarvastu tüdrukuna tegin mulgipudru oma vanaema õpetuste järgi.. (memm juba 14 aastat mullakamaras puhkamas ags köögi-õpetused siiani meeles)

hunnik kartuleid ja paar peotäit tange, sibulad, suitsusink ja või :)

kartulid kooritud, tükeldatud ja leotatud tangudega keedetud. seejärel pudrunuiaga läbi tambitud ja klopitud. sibulad ja suitsusingitükid pannil pruunistatud ja koos rasvaga pudrule lisatud. kõige tipuks veel kolmandik võipakist silmaks sulama ja pisukese aja pärast kogu kupatus läbi segatud. maitseb imehästi :)

läinud suvel serveeriti setomaal sama putru suulliimiga. mina läksin kergemat teed pidi ja tegin tomati-kurgi-hapukoore salati kõrvale. (kunagi proovin suulliimi tegemise ka ära).

Arlese ainus küsimus peale sööki oli: "kas praadimiseks ka jäi?" Igasugune kartulipuder on ju teisel päeval praetult veelgi parem ;)

värsket hingekosutust :)

jane tõi mulle värsket kartulit ja kurki. olin sellest nii ärevil, et ei saanus öösel korralikult magadagi. täna pistsin potti porgandid, kartulid ja pisikese värske kapsa, natuke soola ja tilli ning vaaritasin endale lihata ühepajatoidu :)

hoidsin aknalaual paberkotis poe-tomateid.. eks ikka sellepärast, et päike neid magusamaks küpsetaks :) nüüd tükeldasin jane toodud kurgid, kotis küpsenud tomatid ja natuke tilli kaussi, soola-pipart peale, segasin läbi ja jätsin seisma. mulle meeldib nii, et hapukoore lisan siis, kui tomat-kurk juba mahla välja ajanud on.. tuleb mõnus tomatine kaste ;)

eriliselt mõnus on see lõhn, kui värske kartul ja kapsas keevad.. selline mmmm... lapsepõlve lõhn jällegi :)

siim korjab kloostri taga metsas maasikaid

... ja toob need siis mulle, et mõnus käkk kokku keerata.
käkitegu.

neli muna
neli spl jahu
neli spl suhkrut
kõvasti vahtu kloppida, kokku segada ja ahju pista. peale maasika toormoos.



ja kui sellest veel väheks jääb, võib kihi vahukoort peale määrida ja veel maasikaid lisada :)

kukeseene-sõltlase salajased ülestunnistused

ei teagi nüüd, kas just rasedusest tingituna aga ma suisa sulan kukeseente praadimise lõhna peale. või, sibulad, seened, pisut soola-pipart ja ma võiks pliidi äärde nuuskima jäädagi...

samas, kui sellele seenesegule pisut koort ja sulatatud juustu lisada - ma tean, et see on hirm-rammus ja normaalne naine, kes natukenegi oma kehakaalu pärast mures, ei võtaks rooga suu sissegi aga.. mul on hetkel paksuks olemisele väga hea vabandus ja nii ma oma kukeseene kastet supi pähe sööngi :D

Hommikusöögisalat

... ehk vitamiinipomm päeva alustuseks :)


koostises: lehtsalat (lollo rosso beebi-lehed), tomat, kurk, õun, pirn, kiivi, kastmeks paar piiska sidruni mahla.

tungel-tangel-tingel, köögilaual kringel

ei mingit erilist tähtpäeva. ema ja Ilse tulevad kohvile. Glasuur sulatatud šokolaadist, väike soome-nüanss ka - lagritsapaladega karlfazer sai glasuuri sisse sulatatud ;)

kukeseene-kaste pastale

pool suuremat sibulat (haki peeneks)
spl võid (pane pannile sulama ja kuumuta selles sibul)
2 klaasitäit kukeseeni (puhasta ja lisa sibulale, kui see on klaasistunud)
soola-pipart maitse järgi
250 ml. kohvikoort. julgelt võib rohkem panna aga ma tahtsin hilisemale kohvitassile ka pisut säästa
100g. sulatatud juustu (merevaik) kui panid rohkem koort, pane ka pisut rohkem juustu ;)

kuumuta kokku, sulata juust koore-segus ja serveeri pastaga. (mina tegin pennega ;)

head isu!

tuunikala-pastasalat Arlesele

retsept siin üleval aga igaks-juhuks kirjutan blogisse ka :)

3-le
200 g värvilisi väikseid makarone (Torino tricolori simpukka pasta)
1 purk tuunikala tükid vees
pool pikka rohelist kurki
1 punt lehtsalatit
4-5 spl majoneesi
4-5 spl hapukoort
tilli
sidrunit
soola

Keeda pasta kergelt soolases vees juhendis öeldud aja jooksul. Kurna ja jäta jahtuma. Jaga taldrikutele lehtsalat. Viiluta kurk ja jaga taldrikutele. Aseta salatilehtedele ja kurgiviiludele makaronid ning tuunikala. Sega majoneesist, hapukoorest, tillist, soolast ja natukesest sidrunimahlast kokku kaste. jaga kaste tuunikala peale. serveerimisel kaunista õhukese sidruniviiluga.

Rullbiskviidid ja rullkoogid

Nami-Nami väljakutse siis sellisel teemal.. tükk aega vaagisin ja otsustasin osaleda. biskviitpõhi traditsioonilise retsepti järgi (1 muna + 1 spl suhkrut + 1 spl jahu-tärklise segu) tehtud. põhi immutatud sõstramahlaga, vahele määritud rosinatega kohupiimapasta ja banaaniviilud ning rulli katteks vanilje-keedukreem. kook tuli üsna magus ja rammus - kohvi või tee kõrvale just paras :)

tähelepanu! valmis olla!! läks!!!

toidu-alase blogi avalöök kuulub mu kolme-poolesele pojale, kes armastab süüa teha, söögitegu pealt vaadata ja peale söömist nõusid pesta :)

Kaspar tegi võileiba - paar pilti ja natuke tekstilist selgitustööd: esimese asjana toodi elutoa lauale lõikelaud ja kurk, järgmisena võide-margariinikarp ja leib. leib oli juba viilutatud ja nii ei tekkinud alguses noa järgi vajadust aga kui või määrimiseks läks, avastatsi ning parandati puudus kähku. võidemargariin sai leiva peale ja natuke ka leiva alla, lauaplaadile ja peopesasse - sellest pole hullu, kõik on pestav :D isegi laps. kurk lõigati "õhukesteks" viiludeks sama määrdenoaga ja viilud või siis pigem kamakad asetati leivaviilul mitu-mitu korda ümber - et ikka kõige ilusam saaks. süüakse ju pool kõhutäit silmadega ;)