iseseisvus

minu postitus ei ole vabariigi iseseisvusest.. see on minu poja iseseisvusest.
kui lapsed kasvavad suureks, on see vanematele päris hirmutav kogemus. kuidas on võimalik, et laps, kes seni ei suutnud endale isegi lusikat suhu panna, püksinööbi kinni panemisest rääkimata, on korraga SUUR POISS!?

kuna anni pole veel piuksugi teinud ja möödunud öö uneaeg vastu hommikut saabus, lohistan end kell 11 voodist välja. koperdan riidehunniku ja mänguasjade otsa ja maandun köögilaua ääres. kaspar sööb võileiba.

mh??

kaspar sööb vorsti ja juustuga võileiba ja joob külma kakakod. nüri noaga ülipüüdlikult lõigatud juustuviilud "ma ei julgenud teravat nuga võtta, sellega lõikab näppu."

kakao on kenasti piimast ja kakaopulbrist kokku segatud - tahad teen soojaks ka? mkmm, mulle meeldib külm.

riidehunnik põrandal märgib mõistagi seda, et kassu end ise riidesse pani. kiht-kihilt kontrollin igaks-juhuks üle - aluspüksid, maika, särk, püksid, sokid... kõik on olemas...

riided seljas, kõht täis, rihmikud (õigesse) jalga ja müts pähe, ning naabrilapsi hoovi peale mängima kutsuma.

läbi avatud akna kuulen, kuidas ta veel hoovi peal teistega kurjustab "tänavale ja võõrasse hoovi ei tohi minna!"

minu väike suur mees - varsti viiene.