minu kodu... unistustes...

armastusest nööpide vastu

mulle hirrrrrrmsasti meeldivad nööbid.. mu vanaemad mõlemad kogusid nööpe ja minu suureks õnneks jäid need aardeid täis purgid ja karbid mulle. poest ostan vahest nööpe pelgalt selle pärast, et need on niiiii ilusad ja head. (kes kunagi kangapoest nööpe ostnud, teab, kui hirmkallid need pisikesed pudinad on) kunagi tegin vanadest nööpidest kardina.. (päris mõnus taaskasutus-idee ;) ja kõige soodsam moodus endale nööpe hankida, on kõikvõimalike kaltsukate soodus-kastid - kui rõivad on kulunud ja katkised, ei tähenda see veel, et need väärtusetud oleksid - vaata nööpe! eriti armsad nööbid on väikelaste riietel..



ehk siis.. tänane aplaus kuulub nööpidele :)

kui tekib isu millegi väga erilise järele, võid nööbid ise valmis pusida. Selleks vajalikku polümeersavi saab ntks Centrumi kirjatarvete poest...






need polümeersavist nööbid ootavad endale uusi omanikke ;)

?

kui sa kedagi väga väga armastad ja ta sellest ei hooli, on see tema üle- ja enese alahindamine.

kas sa armastad teda nii palju, et võiksid temaga maailma lõppu minna?
kuid kas sa armastad teda nii palju, et võiksid temaga siia samasse paigale jääda??

*

mu aed õitseb ja mina selle sees
sõrmed muruvaiba sisse juurduvad
rõõmupisaratest kastevees
ja varbad ülal taevasina puutuvad

soojast mullast rüüpan sõõmu
ja naudin üks olemise rõõmu

hiirekõrvus tärkavad huuled
ärkab hingeaurus varakevad
üle lauba tormavad tuuled,
avalisilmi silmad kinni suudlevad


olla on hea

jamad

igavene jama on selle kodu leidmisega. esiteks pole ykski taskukohane ja teiseks.. need, mis sobiksid v meeldiksid pole kaugeltki taskukohased... olen paari korterit piilumas k2inud... no jama kyll, kui ma selline valiv olen ja t2pselt oma soove tean. peaks vist nendele maakleritele helistama.. muidu hellitavad lootust, et 2kki kolingi sinna 2-toalisesse, mis viinapoe k6rval oli v6i sinna hirmkallisse, mis raudteejaama taga on..

m6tlesin, et sebiks endale mehe.. j2lle jama... vaja oleks suurt rahakotti ja uhket elamist aga meeldivad ikka va need vaesed tudengid ja kunsti-inimesed :D

ja yleyldse... mesimumm sumistab akna taga.. hirmsasti tahab sisse saada.. oi kullake, ma pole sinu lille6is, otsi aga edasi :)

teisip2eva ei jaksa 2ra oodata.

20. päev viljandis

ma olen linna kolides nii palju muutunud.. minu jaoks on järjest enam tähtis see, milline ma välja näen - küüned, juuksed, rõivad, jalatsid ja kõik muu. ja ega see tegelikult halb ei olegi - laustibindusse ei sukeldu aga natuke naiselikkust ei tee paha.

läinud reedene pidu on üks neist, mis pikaks-pikaks ajaks meelde jääb.. väga mõnus oli. villu õpetas mind meestele külge lööma ja ülejäänud õhtu kontrollisin, kas õpetused ka vilja kannavad? kannavad ;) mehi jalaga segada ja riburadapidi sabas ka - egooo...

mõtlesin, et raske on. noh.. nii iseseisvalt.. ei ole ju kunagi päris omaette elanud - otse isakodust mehe juurde. aga ei ole raske.. avastasin juba, et isegi arlesega koos elades elasin tegelikult üsna omaette.. sest olgem ausad - palju teda ikka kodus oli.. sõi, magas ja läks jälle.

kaspar tahab minu juurde. kasvataja helistas täna, et kaspar nutab terve hommiku ja tahab minu juurde.. läheme isaga talle maale järgi. mina igatsen tema järele ka hirmsasti. pühapäeva õhtul nägime viimati ja eilne oli suur igatsuse päev.

kui kaidot ja raidot õhtuti ukse taga kinu tegemas ei oleks, oleks päris igav. üleeile olin juba vaat et lahti riietumas ja magama minemas, kui mehed nõudlikul toonil uksele klohmisid. jaa - jutt on neil hea aga tegudemeest pole kuskil :P

lippan nüüd. vaja aknad ära pesta, et õhtune päikeseloojang läbi sopa-akna tuppa ulatuks, vaja paar peenrast plehku pannud krookust uuesti taltsaks teha, vaja annile vesivõimlemise ja nahaarsti ajad kirja panna ja õhtul on maakleriga korteriotsingu kohting.

kui ülemiste naabritega nõule saan, saan ehk wifisse ja sagemini kirjutama. vennal on hirm-aeglane nett ja siia võib tõesti kui mitte ära surra, siis lehtede laadimise peale magama jääda kindlasti.

ps. rein ütles, et kui sa oled üksik, ei tunne keegi sinu vastu huvi... nii, kui keegi silmapiirile ilmub, oled kohe risttule(de) vahel... ja nii ongi - pikk üksi põdemine ongi vaid pikk üksi põdemine aga nii, kui ilmub üks, tulevad ka teised... ja oska siis valida.. :D

kodus ja võõrsil / kodu võõrsil

olen blogi nii omapäi jätnud. andestust.
aga samas on elu mind viimasel ajal nii palju pillutanud, et .. ei ole mahti ja tegelikult ka mitte võimalust igapäevaselt postitusi teha.

kunagi teen ehk terve sarja postitusi teemal "katriniga kodu kauniks" :)
siis kui oma kodu sisustama ja korrastama hakkan. seniks aga - naudin kevadet ja rentslis voolavat kevadvett, päikest ja linnulaulu. tulge noore kunsti festivalile - kevad saab hoo sisse ;) (aprilli lõpp, mai algus - viljandis - igalpool)