30.1.09

purk vol.2

voila!

Kallid külalised

teeb küll tuju heaks, kui sõbrad tulevad külla. toovad lastele kingitusi ja isegi koogi kaasa, et ma pabistama ei peaks, et mida lauale pakkuda. teeb küll tuju heaks, kui kambakesi sooje küüslauguleibasid juustu-küüslaugu-dipikastmesse solgutades pool lauda ära mökerdatud saab. teeb küll tuju heaks, kui kannutäiest teest jagub täpselt kõigile :) teeb küll tuju heaks, kui sul on sellised sõbrad - kallid külalised.

Kat: peaks noorteka jaoks uue projekti kirjutama
Arles: kirjuta see aasta trummiring sisse - raido tuleb juhendama ;D
Kat: 175.-/tund, 2 tundi korraga - kokku 350.- kord. tuled?
Kaido: oh, päris hea ju!
Raido: eem.. ma tahaks ikka 1000.- kord :P
Kat: mmm.. kallis.. liiga kallis oled, raido :D

a ja siis kõige olulisem üldse.. hoopis teistmoodi külalistelt aga ka väga kallitelt:



tervitused siinkohal Maiukale - muah!! :)

28.1.09

täitsa purk!

ehted, mis müügiks lähevad, vajavad transportimiseks anumat. mõeldud tehtud.
titetoidupurk. selline:


+ käärid, liim, paber, papp, paela ja pisut aega
teeb kokku selle:


siin on natuke kaant ka näha:


ja siis tegime koos võluripoisiga maski :)


aitab kah tänaseks :)

kergemat vastupanuteed

kergemat vastupanuteed - ma ei saa nendest sõnadest aru.. kergemat teed pidi minemine peaks olema mööda teed, millele on raskem vastu panna. või olen ma millestki valesti aru saanud?
vastupandamatu??? sa oled vastupandamatu?.. aga kui ma tahaks vastu pandav olla? oleks siis vastupandav..

päris tore keel see emakeel..
aga nüüd tagasi põhiteema juurde

nii palju kordi.. nii palju paganama kordi olen mõelnud, et kõige lihtsam oleks võtta kõik, mis mulle kallis - lapsed, mälestused, need asjad, mis tegid kodust KODU.. ja minna. move on with your life. teadküll. teha see kodu kuskile mujale, kellegi teise juurde. kellegi juurde, kes hoolib, austab ja usaldab.. but then again - kes ütleb, et see keegi on teistsugune? kes ütleb, et ma uuesti haiget ei saa???

ja siis ma mõtlen jälle, et kas on mõtet. või millel on.. ma ei taha ennast tühjaks anda, ma tahaks natuke vastu ka. ja nii ma ei julgegi enam armastada.. endast kõike anda.. ei julge. mitte ei suuda või ei taha. suudan küll ja tahan ka aga hirm haiget saada ja tõdemine, et niikuinii jälle saan, võtavad käed värisema.

ja siis ma mõtlen jälle, et KURAT!
ma olen sellesse suhtesse nii palju aega ja energiat pannud.. 25 % oma elueast, 86 % oma tunnetest (14 % viha-armastust-ja kõike muud jaguneb sõprade vahel), ma kolisin temaga maale, ma sünnitasin talle lapsed ja kasvatan need lapsed üles, ma ehitasin meile kodu, ma olen 6 aastat ta sokke ja pesu pesnud, süüa teinud, koristanud, voodit jaganud. elu jaganud.
Kas on mõtet. Käega lüüa ja edasi minna. Kui taldrikus on mõrad, saab sellelt siiski edasi süüa.

ja kui ta nüüd lubab neid mõrasid parandama hakata. tahaks ju uskuda. aga usaldus - suhete vundament - on nii habras, et piisab sellele hingata ja läinud ta ongi. nagu jäälilled. teadküll.

nutsin telefoni otsas. nutsin sõbrale kõrva sisse. "kuhu ma nüüd lähen? kes mind tahab? kes võtaks mu enda juurde, kui mul on kaks pampu käe otsas - üks väiksem, kui teine... ma olen nagu ankrus laste küljes." ja seesama sõber ütles kõige olulisemad sõnad. sõnad, mis hakkavbad mind igavesti elus saatma ja hädast välja aitama. "lapsed pole ankrud - nad on purjed"

kõik saab korda. this too will pass.

27.1.09

veel natuke hala ja läbu

et siis... nii mitu põhjust seda videot vaadata. nii mitmel tasandil. väike rollide ümberpaigutus.. naised meesteks ja vastupidi ning kogu pilt ongi käes. kogu lugu ongi olemas.

...hey, could you do me a favor and keep an eye on him...
.. you get what you deserve...

järgmisest nädalast hakkan korralikuks - telliti kompvekke - päris suur hulk. ja lõpetan annile lapiteki ära. ehk siis.. kes asjalikku postitust otsib - enne järgmist nädalat pole mõtet mu blogi sirvima tulla :P

26.1.09

ma olen viimase kolme näödala jooksul kuulanud rohkem mainstream'i kui arvatavasti viiamse aasta jooksul.. ja ma ei imesta, miks nutt-ja-hala-armastuslaulud nii populaarsed on. Kõige parem müügiartikkel on südamevalu. Ja nii lihtne on ennast samastada ükskõik millise kurva lembelaulu tegelastega ning ette kujutada, et see või too räägib just sinust ja sinu raskest elust.
mõned head näited:

When you try your best but you don't succeed
When you get what you want but not what you need
When you feel so tired but you can't sleep
Stuck in reverse

When the tears come streaming down your face
When you lose something you can't replace
When you love someone but it goes to waste
could it be worse?

Lights will guide you home
and ignite your bones
And I will try to fix you

High up above or down below
when you're too in love to let it go
If you never try you'll never know
Just what your worth

Lights will guide you home
and ignite your bones
And I will try to fix you

Tears streaming down your face
When you lose something you cannot replace
Tears streaming down your face and I

Tears streaming down your face
I promise you I will learn from my mistakes
Tears stream down your face and I

Lights will guide you home
And ignite your bones
And I will try to fix you

või siis:



How many times do I have to try to tell you
That I'm sorry for the things I've done
But when I start to try to tell you
That's when you have to tell me
Hey...this kind of trouble's only just begun
I tell myself too many times
Why don't you ever learn to keep your big mouth shut
That's why it hurts so bad to hear the words
That keep on falling from your mouth
Falling from your mouth
Falling from your mouth
Tell me...
Why
Why

I may be mad
I may be blind
I may be viciously unkind
But I can still read what you're thinking
And I've heard it said too many times
That you'd be better off
Besides...
Why can't you see this boat is sinking
(This boat is sinking this boat is sinking)
Let's go down to the water's edge
And we can cast away those doubts
Some things are better left unsaid
But they still turn me inside out
Turning inside out turning inside out
Tell me...
Why
Tell me...
Why

This is the book I never read
These are the words I never said
This is the path I'll never tread
These are the dreams I'll dream instead
This is the joy that's seldom spread
These are the tears...
The tears we shed
This is the fear
This is the dread
These are the contents of my head
And these are the years that we have spent
And this is what they represent
And this is how I feel
Do you know how I feel?
'Cause I don't think you know how I feel
I don't think you know what I feel
I don't think you know what I feel
You don't know what I feel


jne jne jne

midagi positiivset ka: langetan kaalu nii, et ei suuda enam järge pidada, kuulan palju muusikat, näen välja parem, kui varem, arles pingutab. ja peabki pingutama.

22.1.09

suur vaikus

mu blog on tühi.. ja ega siia eriti miskit kribada olegi.. ei mäleta, millal viimati kodus süüa tegin.. päris süüa.. mitte praetud verikäkki või kalapulki.

Käisin Helsingis emal külas.. no, esimese päeva veetsime koos rõivaid šopates.. jaanuari aled, teate küll :D Käisime Ilse juures einestamas. Ta pakkus riisipada mingi mõnusa wokiseguga, milles olid ?merikastani viilud? - minu jaoks midagi uut.. pisut pähkline, pisut redise moodi. Pajaroa kõrvale lahendasime ära Eestist kaasa võetud Martini Asti :) õhtul tegime tortellinisid tomatikastmes, jõime veini ja õlut - üsna alkoholirohke päev/õhtu/öö. Teisel päeval läks ema tööle ja mina kondasin üksi.. mööda toidupoode ja kaltsukaid. mõnus. midagi väga ostma ei kippunud - kodus asjade uputus ja lihtsalt sellepärast, et asi on odav, seda koju vedama ei hakka. aga armsaid asju oli lademes.. esimese hooga krabad kätte, siis mõtled ratsionaalselt ja paned riiulisse tagasi.. ja siis jääd kahetsema pärast, et ikkagi ära ei ostnud.. sest see pisi-pisike portselanist kukk oleks ju nii hästi sobinud mu kolme põrsakese ja portselanbeebi kõrvale.. ah, las jääda siis. asjadekultus.

Ilse elab Hakaniemis ja see on hea. see on kohe väga hea. sest kesklinn on sealt jalutuskäigu kaugusel ja Hakaniemis on turg.. hea turg, ilus turg, lõhnav ja maitsev turg. Kui turuhoone uksest sisse astusin, ahmisin kõigi meeltega seda, mida seal pakkuda oli - lõhnad! oi, millised lõhnad - kala - igasugust värsket kala, hiidkrevetid, karbid, liha - lammas, porod, sea-, kana-, ja loomaliha.. ilus liha, väga VÄGA isuäratav liha.. Maitseained ja kuivatatud puuviljad - arvata on, et näppisin ja nuusutasin pea igat purki eraldi. kaasa ostsin cayenne'i (see oli lihtsalt nii ilus ja punane.. mu kodune purgike mingit ebalevat punakas-pruuni pulbrit kahvatus selle tulise värvi ees) ja vanillikaunad. Ahjaa - pagaritooted - nii isuäratavad.. piidlesin ühe leti ees, siis jälle teise leti ees.. ei suutnud midagi otsustada.. silmadega sõin kõike. kuna olin taas Ilsele külla minemas, ostsin külakostiks kaasa õuna-kaneeli stritsli, mis oli kaetud ohtra, tõeliselt ohtra glasuuriga :)
ma armastan seda, kuidas neil seal kõike pakitakse - stritsel tõsteti ilusa pitspaberiga vooderdatud karpi ja seoti šokolaadipruuni paelaga kinni.. no lausa lust külla minna ju :) ja lillepoes - ma mõtlesin, et ostan Eestisse sealt lilli kaasa, et kõik näeksid, kui armsalt lilli pakitakse - nagu muinasjuturaamatus - lillepotike või kimp keeratakse pabertuutusse, millele paelast sang külge seotakse - need kulunud-pruunid-roosakirjud pabertuutud nööriga ümber tüdrukute randmete .. see on nii ilus :) (oijah, mu romantikupool sai nii suure pai :))

Hiinakas! ma käisin mingi terve hunniku india toidu ja nännipoode läbi aga üks väike hiinakas oli eriti lahe.. nii haigeid asju müüdi, et oleks tahtnud väga kõike katsetada.. aga et majandus-surutis rahakotile surub, valisin välja mõned "kindlapeale minekud": 1. õnneküpsised - kes siis ei armastaks õnneküpsiseid! :D 2. riisipaber - mitte see, millest kaarte ja lambikupleid teha saab vaid ikka söödav. 3. värsked lootosetaime seemned. piisavalt. inspireerib küll juba :) igasuguseid vaakumpakendatud marineeritud aedvilju ja näiteks taimetoitlase kanaliha oleks võinud ka kaasa võtta aga ega see Helsingi nüüd nii kaugel ka pole :)

See, et ma tagasi koju tulin, ei tähenda veel, et söögitegemisega tegelema oleks hakkanud. eip. noortefoorum vajab korraldamist.. jooks-jooks siia, jooks-jooks sinna, praeguseks peaks enamvähem kõik paigas olema.
ja AHJAA, koolis käisin ka vahepeal - Kuktuuritöötajate talveakadeemia. hea, ega teadmised mööda külgi alla voola. ja ma tahaks niiväga "päriselt" kõrgkoolis käia aga laste kõrvalt niipea ei saa.. käin siis paari päeva kaupa täiendkoolitustel :) enne kooliminekut tõstsin lihakamaka sulama - jällegi - majandus-surutis ja tuleb süüa seda, mida on - liha ja kartulit ikka jagub. Arles tegi ahjuliha. päris hästi teeb süüa, ma mõtlen.. äkki ma võtangi koduköögist ka väikese puhkuse - las möllutab :D ta oli isegi töö juures noorteka lastega küpsisetorti teinud.. tubli on, nälga ei sure :)

nii, kell on 8.40. anni jäi magama, lähen heidan ka pisut pikali :)

9.1.09

siis kui uus aasta tuli

vana-aasta õhtul olime lastega kodus, sest arles oli.. nojah, teadagi, kus...
Et meil kaspariga eriti kokkamis-isu ei olnud, tegime pisikese suupistelaua: mee ja sidrunikastmes kana, krõbedad krabipallid, makra, juustu- ja puuviljavaagen, piparkoogid ja kompvekid. ja vahujoogid :)



meil oli oma kuusepuu, mille arles ja kaspar ise metsast tõid



peale seda, kui ilutulestik vaadatud sai ja pojaga pokaale kokku kõlistasime, hakkasime komme tegema - kaspar veeretas paar kommi, mis kohe põske pistis, haigutas ja otsustas, et päev tema jaoks piisavalt pikk olnud - läks magama.



mina tegin komme edasi.

uuel aastal valasime õnne. õnn järgmine:
Kaspar - loss
Mina - laev
Anni (tema eest valasin mina) - majakas

arles õnne ei valanud - magas tagatoas. eks öösel oli muudki teha.

Edit: unustasin mainida, et kommiretsept see kõige lihtsam - 200g šokolaadi, 50 ml kondenspiima (kui ei tee lastele, võib lisada ka 1 tl rummi või brändit). Sulata šokolaad vesivannis, lisa kondenspiim, veereta massist pallikesed ja neid võib omakorda kakaos,pähklipurus, kookoshelvestes või kommi crush'is veeretada. maitseks võib lisada ingverit, matcha pulbrit, kohvi, essentse vms.. ühest kogusest saab ca 12-15 trühvlit.

6.1.09

nii mage kui see ka ei oleks..
nii täppi.

I'm so hollow...